Lasteaia direktor presidendi ideest: lasteaias teise keele õpetamise vastased eksivad
Lisaks väga ulatuslikule toetavale tagasisidele on ideel paratamatult ka oponendid, kes toovad peamise kitsakohana välja laste niigi tiheda ja üleorganiseeritud päevakava lasteaias. Nad kardavad, et lastele ei jää aega rahulikus tempos lapsepõlves elamiseks.
Mina seevastu näen varajast võõrkeeleõpet võimalusena. Kõik, kes eelkooliealiste laste arengupsühholoogiast midagi teavad, on usutavasti nõus, et tegelikult ei ole väikelast võimalik sundida õppima.
Laps õpibki tegutsedes ning uusi teadmisi oskuslikult olemasolevate kogemustega sidudes. Loomulik uudishimu kõige uue vastu teeb lapsest parima õppija. See, millise keskkonna õppimiseks me lastele kujundame, on täiskasvanute teha.
Täna kasutatakse eesti lasteaedades valdavalt lapsekesksel metoodikal põhinevat lõimitud tegevuste süsteemi. Akadeemilisi teadmisi omandavad lapsed lõimituna mängu ja igapäevategevustega. Õpetajad loovad lastele sobiva õpikeskkonna, kus motivaatorina kasutatakse laste loomulikku huvi uute teadmiste vastu. Kui lapsed suudavad edukalt omandada uusi teadmisi näiteks matemaatikas ja robootikas, siis miks peaks tekitama raskusi teise keele omandamine?
Sobiva, mängulise ja hoolikalt läbimõeldud üleminekutega õpikeskkonna ettevalmistamine aitab ära hoida üleplaneerimise ning lastele jääb nende lapsepõlv alles. Võõrkeelt nagu teisigi oskusi saab õppida õues tegutsedes, läbi muusika ja liikumise, meisterdades, maalides ning mängides.
Uuringud näitavad, et laste võimekus võõrkeelt omandada langeb vanuse kasvades. Oluline on ka, et varases eas laps ei õpi, vaid omandab keelt.
Õpetaja, kes on aastaid õpetanud eesti keelt vene lasteaias, tõi näite oma lastest, kes räägivad vabalt kahte keelt lisaks emakeelele, mille omandasid lapsepõlves. Hiljem koolis õpetatud võõrkeelt nad aga selgeks ei saanud, sest metoodika ei sobinud. Tunnen isiklikult mitmeid peresid, kus laps on teise keele omandanud näiteks vanavanematega suheldes, tunnen peresid, kus laps räägib emaga üht, isaga teist ja pere suhtluskeelena kolmandat keelt. Kõik need lapsed on edukad koolis, rääkides ladusalt oma emakeelt, kuid neil on olemas ka lisaväärtus kogu eluks – teine või kolmas keel.
Varajane keeleõpe on ka praktikas kasutusel mitmetes eesti lasteaedades. Võimalus on omandada nii saksa, prantsuse kui inglise keelt ning loomulikult vene ja eesti keelt meie keelekümblusrühmades.
Minu käest on küsitud, mis keelt lasteaias siis õppima hakatakse? Ja kui varases eas hakatakse? Ja mis on metoodika? Kõik need olulised küsimused jätaksin spetsialistidele lahendada.
Seetõttu ongi Tallinna sotsiaaldemokraatide algatusel kutsutud kokku ekspertide ümarlaud, et leida võimalikult laias ringis vastused küsimustele ja raskustele, mis varajase võõrkeeleõppega seonduvad. Ümarlauast võtavad osa praktikud lasteaedadest, kes tegelevad juba aastaid varajase võõrkeele õpetamisega lasteaias ning erialaspetsialistid Tallinna Ülikoolist. Kaasatud on Eesti Lasteaednike Liidu esindaja, kes juba viib sotsiaalmeedias läbi küsitlust, et saada laiem kandepind inimeste arvamuste väljatoomisel. Samuti on kaasatud kohaliku omavalitsuse ja haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.
Loodan, et hea idee leiab läbimõeldud ja kaalutud teostuse ning lastele antakse võimalus omandada võõrkeel juba lasteaias.
