Repliik: seelikud, püksid ja soorollid

Mind jäise pilguga jõllitav muusikaõpetaja kurjustab: „Kus su seelik on!” Vaatan oma musta värvi pükse ja tunnen end süüdi: kas nii kõlban üldse mudilaskooriga lavale astuma? See on meenutus 1990-ndate lõpust, kui õppisin algklassides. Samast ajast mäletan veel 60. eluaastates õpetaja loengut, et korralik tüdruk käib ikka ainult seeliku ja triigitud pluusiga.

Nüüd on 2017. aasta, aga vahel tundub, et vähe on muutunud – kui lugeda, kuidas Peetri põhikooli direktor Luule Niinesalu õigustab, miks nende kooli algklasside tüdrukud pükse kanda ei tohi. Ta räägib väärtustest ja ühtsustundest. Mis väärtused – naine teadku oma kohta meeste kõrval?

Uurisin ühelt 20-ndates sõbrannalt, kel pole kapis ühtegi püksipaari, mida tema seelikukäsust arvab. Ta vastas, et tema arvates on soorollid vajalikud ning tüdrukud peaksidki roosasid seelikuid kandma ja balletti õppima. Paljud arvavad nii, see on arvamuste mitmekesisus. Ent laiemas kontekstis tähendab see, et iseseisvad naised peavad endiselt põhjendama, miks nad üldse keskenduvad haridusele ja eneseteostusele ega jää lootma tikk-kontsadele, seelikutele ja kenale näolapile.