Näiteks Ragn-Sells AS osutab täna korraldatud jäätmeveo raames suurjäätmete veoteenust, kuid luba selleks tal veel ei ole.

Riigi keskkonnaamet on vedajatele andnud esiteks nö. vabaturu load. Lisaks sellele tuleb vedajatel igas piirkonnas eraldi küsida veel üks luba, kui rakendub korraldatud jäätmevedu.

Linn ei kahtle selles, et Nõmmel tegutsevale prügiveofirmale BWM luba väljastatakse ning see on tänaseks päevade küsimus. Kuigi ühelt poolt ei ole Nõmme vedajale veel lõplikult vormistatud luba väljastatud, siis teisalt peab linn seaduse järgi tagama elanikele jäätmeveoteenuse järjepidevuse kui elutähtsa teenuse.

Jäätmeveo korraldamine on kohaliku omavalitsuse kohustus ja Tallinna linn on teinud ka kõik endast oleneva, et seda ülesannet täita.

Linn on seaduse järgi jagatud kolmeteistkümneks piirkonnaks ja Tallinna Keskkonnaamet on kuulutanud välja hanked, et leida vedaja igasse piirkonda. Tänaseks on vedu tööle saadud seitsmes piirkonnas – Põhja-Tallinnas, Lasnamäel, Kesklinnas ja Nõmmel. Suuremad linnaosad on jagatud mitmeks osaks, kuna seaduse järgi ei tohi üks piirkond olla üldjuhul suurem, kui 30 000 elanikku.

Pirita veopiirkonnas on edukaks tunnistatud OÜ Ekovir pakkumus ja korraldatud jäätmevedu on plaanitud rakendada käesoleval aastal, kuid hetkel on halduskohus kohtuvaidluste ajaks keelanud Pirital hankelepingut sõlmida.

Korraldatud jäätmeveo hankeid vaidlustatakse väga palju, kusjuures mitte ainult Tallinnas, vaid ka teiste omavalitsuste hankeid. Riigihangete vaidlustuskomisjoni statistika näitab, et hangete vaidlustamine on jäätmevedajate ärimudelisse sisse kirjutatud. Jäätmevedajad on olnud pea iga aasta üle-eestilises vaidlustajate topis. Kui mingi piirkond on vedajal käes, siis püütakse takistada hangete korraldamist, et saaks ise veoga jätkata. Jäätmevedu on majanduslikult mõistlik vaid siis, kui vedajal on ühes piirkonnas palju kliente. Teised vedajad ei sõida kohale üksikute konteinerite pärast.

Tallinna keskkonnaameti viimaseid hankeid on vaidlustatud kokku 22 korda. Seetõttu on asjakohatu väita, et Tallinn linn ei soovi seadust täita. Korraldatud jäätmeveo rakendamine linnas, milles on 13 veopiirkonda, on mitmeetapiline protsess ja hetkel on see pooleli.

Tallinna linnas ei ole kehtestatud prügimaks, vaid jäätmevaldajatelt küsitakse seadusest tuleneval alusel tasu jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise eest. Nimetatud tasu sisaldub jäätmevaldaja poolt makstavas jäätmeveohinnas. Maksu maksmise eest maksukohuslane üldjuhul midagi vastu ei saa. Tallinna Jäätmekeskusele maksab jäätmevaldaja tasu ikkagi osutatud teenuse eest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid