Repliik: sihitute pehmode maailm

Viimasel ajal on hirmuäratavalt palju kõlanud arvamusi, et koolis pole vaja hindeid panna, sest see röövivat lastelt õppimisrõõmu ja tekitavat vähem võimekates õpilastes alaväärsuskompleksi.

Lihtsameelselt arvatakse, et lapsed hakkavad range sunduseta süvenema keemia valemitesse ja arendama oma jooksuvõimet. Tegelikult on tagajärg pehmod, kes ei taha ega suuda ka igapäevatöös tulemuse nimel pingutada.

Tõestuseks on uuringud, mis näitavad, et uus põlvkond ei taha tööle pühenduda, vaid otsib võimalust mugavamaks äraelamiseks – vaba ja väheste tundidega graafik; täna siin, homme seal stiilis lojaalsuse puudumine; füüsilisest tööst irdumine.

Jõuamegi olukorda, kus kombainirooli keerav noormees otsustab keset kiiret viljavõtuaega, et varahommikust hilisõhtuni kestva tööpäeva asemel tahab ta töötada kolme tunni kaupa, jätab masina põllule seisma ja jalutab minema. Järgmine päev ei viitsi ta üldse tööle tulla, sest tahaks kodus nokitseda, kolmandal päeval tunneb ta aga sisemist tungi tegeleda hoopis idufirmandusega. Kui ükskord tuleb aga taas isu istuda kombaini rooli, on saak juba hävinenud.

Tuleb mõista, et sihitult rähklevate pehmode maailmas pole elu jätkusuutlik.