Lauri Leesi: Eesti hariduses tõstavad pead naivistid

Naivistid on kunstnikud, kes täiskasvanuna joonistavad või maalivad lastepäraselt, sest pole saanud kunstiharidust. Sellist kunsti nimetatakse ka primitivismiks ja kunstnikke endid pühapäevakunstnikeks.

Viimasel ajal on Eesti haridusmaastikul esile kerkinud suunajaid ja tegijaid, kes pole küll õppinud pedagoogiks, kuid kes teavad, kuidas peab õpetama, kuidas teadmiste omandamist hinnata, kuidas koole liita või lahutada. Suuremalt jaolt leiutavad nad jalgratast või avastavad Ameerikat.

Andestagu meie vastne ja mulle ääretult sümpaatne president, kuid tema soovitust võõrkeeled rahvale juba lasteaias suhu panna pean ma tüüpiliseks naivismi ilminguks pedagoogikas. Kindlasti tugines Kaljulaid enda või oma laste võõrkeelses miljöös saadud kogemustele. Selline metoodika on olemas ja toimibki. Väike laps õppis Siberis, Rootsis või Ameerikas omaealiste lastega mängides poole aastaga kohaliku keele selgeks (loomulikult lapsele omase sõnavara ulatuses) ning see tuli iseenesest igasuguse vaeva ja koduste ülesanneteta.