Riik muretseb ja täidab kassat
Ma ei kahtlusta valitsust siiski täielikus silmakirjalikkuses, ehkki see asi kõlab äärmiselt ebaloogiliselt. Ideaalis võiks ju unistada, et pärast magusamaksu kehtestamist loobuvad kõik inimesed kalli ja ebatervisliku kraami tarvitamisest ning kõrgest maksumäärast hoolimata laekub riigieelarvesse täpselt null eurot. Siis võiks mõni minister tõesti käed rinnale risti panna ja õhata: „Minu töö siin ilmas on tehtud, maailm on nüüd palju parem!”
Aga seda muidugi ei juhtu ja ega keegi sellega ka arvesta. Eks alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmisega ole mingis mõttes sama lugu, ka seda kehtestades räägitakse valju häälega rahva tervisest, aga tegelikult rõõmustatakse riigikassasse veerevate müntide üle. Siiski on siin väike vahe: tubakat ja alkoholi on võimatu maailmast välja juurida. Eriti just alkohol on iidsetest aegadest saadik olnud inimkultuuri lahutamatu osa ja selleks ta ka jääb, unistagu puritaanid, palju tahavad. Ilma alkoholita oleks maailm palju värvi- vaesem ja kurvem. Alkohol ei kao kunagi inimeste elust ja sellest saavad tegelikult aru ka aktsiise kehtestavad poliitikud. See on lihtsalt hea võimalus riigikassat täita. Mingi piirini lepivad sellega ka tarbijad – või siis lähevad ja ostavad Lätist.
Magusad karastusjoogid on seevastu meie hulka tulnud suhteliselt hiljuti. Kuigi näiteks Coca-Cola on end sügavalt popkultuuri puurinud, võib siiski vabalt ette kujutada maailma, kus janu kustutamiseks juuakse hoopis mahla, mineraalvett ja piima. Seega oleks kõikvõimalike suhkrusegudega võitlemisel tõesti justkui väike šanss. Muidugi ei kujuta ma ette, et Eesti valitsus suudab Coca-Cola maailmast välja juurida. Kuid mingil määral õnnestuks ehk inimeste ja eriti just laste tarbimisharjumusi siiski muuta – seega võiks magusamaksul tõesti olla positiivne efekt. Kui ei oleks ainult neid riigieelarvesse planeeritud miljoneid, mis kõlavad nii kuradi küüniliselt!
Ebaloogiline on seegi, et magusad joogid maksustatakse, aga näiteks šokolaadi, kummikomme ega kreemisaiu ei torgi keegi. Neid söö, palju kulub!
Üldises plaanis aga sarnanevad sellised „rahva tervise” nimel ette võetud kampaaniad veendunud vegan-vanemate ennastsalgava hoolitsusega oma laste toidulaua eest. Välja kõik õnnetud kanad ja vangistuses kasvanud lehmadelt lüpstud piim! Pole kahtlustki, et vanemate silma alt pääsedes ostab säärane laps esimese asjana suure hot dog’i ja piraka koorejäätise ning mugib mõnuga. Inimene peab oma otsused ise langetama, sisemise veendumuse sunnil, igasugused välised takistused on vaid ületamiseks.
