Juhtkiri: Est-Foril ei tohi lasta riiki ära osta

„Küsija suu pihta ei lööda.” Sellest vanasõnast lähtudes ajavad praegu valitsusega asju nn miljarditehase rajajad ja seni saadab neid edu, ehmatavalt suur edu. Riigiametnikud ja riigikogulased on plaani teoks saamise nimel hakanud tegutsema enneolematu kiiruse ja kuulekusega.

Kiiresti – see on hea, nagu varemgi kirjutasime. Ei ole vaja riskida võimalusega, et kellegi venitamise või vimma tõttu rajab Est-For Invest tehase mujale, näiteks Lätisse, või jõuab mõni teine samale turule või siinse regiooni toormele konkureeriv ettevõtmine meie ärimeeste omast ette.

Kuulekalt – see pole küll päris see, mida vaja. Tegemist ei ole ju laste mänguväljaku rajamisega, vaid hiigeltehasega, millel on keskkonnale mõju nii oma vahetus ümbruses kui ka kaugemal. Kogu piirkonnas, kust tehasesse tooret ehk puitu tuleb vedama hakata. Planeeringute tegemise ja keskkonnamõjude hindamise puhul pole vaja, et jääks mulje, rääkimata sisust, et Est-For ostis Eesti riigi ära.

Paraku on asi praegu just sellise suuna võtnud. Kuidas veel nimetada riigikogu majanduskomisjoni esitatud seaduseelnõu, mis lubab planeeringu koostamisest huvitatud isikutel maksta omavalitsustele ja riigiasutustele kinni mõjude, sealhulgas keskkonnamõju, hindamise kulud. Kas majanduskomisjoni liikmed pole kuulnud ütlust „Kes maksab, see tellib ka muusika”?

Tegemist ei ole ju laste mänguväljakuga, vaid hiigeltehasega, mis mõjutab keskkonda nii vahetus ümbruses kui ka kaugemal.

Hea tahtmise korral võib selles eelnõus näha poliitikute head tahet, sest rahandusministeerium ei leidnud aasta alguses riigieelarvest raha tehase rajamiseks vajaliku eriplaneeringu algatamiseks. Kuid tegelikult on tegemist põrguteega, mida näitab paljude valdade ja linnade detailplaneeringute ajalugu – seal, kus kohalik võim andis nende koostamise eestvedamise planeeringust huvitatud isikutele, kasutasid arendajad tihti olukorda iseenda heaks ja avaliku huvi kahjuks ära.

Est-Fori tellitud analüüsi järgi on tegemist suurepärase ja tervele Eestile kasuliku projektiga. Kui seda analüüsi vähegi uskuda, tasub rahandusministeeriumil eriplaneeringu tegemiseks riigi kaukast raha leida, sest miljarditehase õnnestumise korral toovad tulevased maksutulud selle väljamineku tagasi.

Kõnealune seadusemuudatus ei ole ainus vastutulek, mida Est-For riigilt soovib. Nagu tänasest lehest lugeda saate, soovivad ärimehed riigilt vastutulekut 12 punktis. Sisuliselt soovib Est-For, et terve valitsus hakkaks tööle nende turundustiimina ja teeks mitu vastuolulist sammu tehase äririskide maandamiseks.

Sellised äriprojektid nagu Est-Fori tselluloositehas väärivad erilist riigi tuge ja tähelepanu, aga seda pakkudes ei tohi manduda keskaafrikaliku riigijuhtimise tasemele.