Närvilises linnakeskkonnas kasvavate koerte jaoks on metsa jalutama minek üks väärtuslikumaid preemiaid, mida inimene pakkuda saab, ütleb koerakoolitaja Kati Ernits.

Kuigi koeri on õpetatud kindlaid ülesandeid täitma juba Vana-Rooma ajast alates, sai rihma otsas liikumine ja koertekoolide laiem tegevus alguse alles 1950. aastatel. Varem, kui inimeste eluviisid ja keskkond olid rohkem loodusega kooskõlas, tulid koerad lihtsamini toime ja omanikel ei olnud nii suurt vajadust koeri igapäevaeluga toimetulekuks treenida.

 

Mis teeb loodusliku keskkonna koera jaoks lihtsaks ja meeldivaks?

Looduses on vaikne

Koerad kuulevad neli-viis korda paremini kui inimesed. Peale selle kuulevad nad sagedusi, mida inimkõrv ei kuulegi. Hea kuulmine on vajalik selleks, et tabada vaikseid ja spetsiifilisi helisid. Näiteks hiirtele ja teistele loomadele jahti pidades kasutavad koerad saagi otsimiseks eelkõige kõrvu.

Inimestelgi on linnamüra raske taluda, kuid koertele on müra ja selle mõju mitmeid kordi tugevam. Tugev helifoon häirib ka teiste meelesüsteemide toimimist. Koerad saavad infot peamiselt lõhnadest, haistmismeele kaudu.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega