Probleemiga, et kõigil töötavatel isadel ei ole õigust riigi poolt tasustatud isapuhkusele, sai toona pöördutud nii kirjaliku küsimuse kui ka arupärimisega ministrite poole, arutletud teema üle komisjonis ja riigikogu suures saalis ning tagatipuks pöördutud ka õiguskantsleri poole. Tähelepanuväärne on tõsiasi, et minister leidis toona, et tegemist ei ole õiguslikult korrektse olukorraga. Kuigi ilmselgelt on tegu ebavõrdse kohtlemisega, ei algatatud siis seaduse muutmist.

Jääb vaid loota, et taoline riigi hoolimatu suhtumine seaduses pole siiani kellegi pereplaneerimisel takistuseks saanud. Loomulikult on isapuhkus vaid üks väike kivi suuremast müürist, mida pereplaneerimisel aluseks võetakse. Ent elus algab kõik alati väikestest asjadest ja ka seda ehituskivi vähetähtsaks pidada.

Uus valitsus ongi algatanud seaduseelnõu, mis peaks valmima sügiseks. Seadusemuudatus tuleneb soovist kaasajastada kogu vanemapuhkuse süsteemi, mis vastaks tänastele vajadustele. Peamise muudatusena plaanitakse liita senised rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus ning isapuhkus koos kõigi seniste hüvitistega üheks vanemapuhkuseks ja -hüvitiseks, mida saaks tulevikus kasutada paindlikumalt, kui see seni võimalik on olnud.

Lisaks on plaan pikendada just isadele, sealhulgas ka füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud vanemapuhkust, mis lisanduks praegusele vanemapuhkuse perioodile. Kui praeguse seaduse järgi on isapuhkuse pikkuseks 10 päeva, siis tulevikus oleks võimalik isal kasutada ühe kuu pikkust vanemapuhkust.

Sarnast, vaid isadele mõeldud vanemahüvitise võimalust on rakendatud ka Põhjamaades ning sealsed tulemused näitavad, et isapuhkuse väljavõtmise protsent on 90%. Tegemist on olulise sammuga peresõbraliku poliitika suunas, mis kasvatab meie perede turvatunnet.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena