Kaia Iva: viimase aja meediapilt on tekitanud inimestel sotsiaalvaldkonna hetkeolukorra pärast šokiseisundi – on jäänud mulje, et kõik abivajajad on abita jäetud. Nii see ometi pole

Ükski riik ei saa olla tugev, kui ta ei kaitse oma nõrgimaid liikmeid. Viimase aja meediapilt on tekitanud inimestel sotsiaalvaldkonna hetkeolukorra pärast šokiseisundi – on jäänud mulje, et ühtäkki on kõik abivajajad abita jäetud. Nii see ometi pole. Selgitan kõige teravamate probleemide tausta ja lahendusi ilma infomürata.

Aasta alguses andis sotsiaalkindlustusamet (SKA) teada, et rehabilitatsiooniteenusele ei saa enam uusi inimesi võtta ja nad pandi teenuse järjekorda kuni üheks aastaks, nagu näeb ette eelmisel aastal kehtima hakanud seadusemuudatus. Varasematel aastatel oldi järjekorras vahel ka mitu aastat. Kahjuks oli tegemist olulise planeerimisveaga ja seetõttu tuli probleem lahendada kiirkorras.

Jagasime tegevused kolme etappi. Esiteks: lisaraha leidmine selleks aastaks ja esimese kvartali kulutuste põhjal raha võimaliku ümbertõstmisega teenuse uuesti avamine. Teiseks: SKA analüüs leidmaks sisemise töökorralduse muutmise ja bürokraatia vähendamisega võimalusi suunata vabanev raha teenuste osutamisele. Kolmandaks: analüüs ja sammud järgmistel aastatel teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Aprilli alguse seisuga oli rehabilitatsiooniteenuse järjekorras 437 täiskasvanut ja 403 last. Esmajärjekorras alustas SKA laste järjekorra likvideerimist ja 19. aprilli seisuga oli järjekorras veel 301 last, kes samuti saavad kohe teenusele tulla. Järjekordade vähendamiseks oleme taotlenud lisaraha riigieelarvest ja Euroopa Liidu fondidest.

Kuidas tekivad järjekorrad?

Aastatel 2010–2015 oli järjekorras 7000–11 000 inimest, esimest korda likvideeriti järjekorrad eelmisel aastal eelhindamise ja ühekordse lisaraha kaudu.