Kas jätta vaktsineerimata laste vanemad lastetoetusest ilma?
See võiks kõne alla tulla küll, aga kindlasti ei saa vanemaid, kes jätavad oma lapsed vaktsineerimata, vaadata kui üht homogeenset gruppi. Esmalt tuleb välja uurida vaktsineerimata jätmise põhjused. Kui on välistatud igasugused meditsiinilised põhjused, siis võib lastetoetusest ilma jätmine olla mõeldav. Selle sammu mõjusust ei oska ma praegu hinnata.
Kaaluda võiks ka teisi mõjutusvahendeid. Kindlasti sobiks kord, et kohe ei võeta midagi ära, vaid kõigepealt püütakse lapsevanemat mõjutada koolituste, nõustamiste ja muude kergemate abinõudega. Kui ka pärast nõustamist ja rääkimist ei ole suhtumine muutunud, siis võiks juba kaaluda sanktsioone.
Küsimus ei ole mitte niivõrd ühe lapse vanemas ja ühe lapse tervises, vaid kogu rahva tervises. Riigil peavad olema hoovad, et neid protsesse mõjutada.
Kindlasti peaks sanktsioonide määramine olema tõenduspõhine ja enne piirangute kehtestamist tuleks esmalt uurida, millised võiksid olla need mõjutajad, mis lapsevanemaid tõesti veenavad. Lõpuks tuleb ka küsida: kui me läheme lastetoetuste kallale, siis mis see õieti on, mille me ära võtame? Sanktsioonide puhul tuleb mõelda sellele, kas nende tõttu võib lapse elu halvemaks muutuda. Sanktsioonide määramist ei tohi kiirustades otsustada. 1
Mitte mingil juhul ei tohiks vanemaid toetusest ilma jätta. Mina rõhuksin teadvustamisele, sest olukord ei ole nii hull. Vaktsineerimine ei ole Eestis kohustuslik ja seega ei saa vaktsineerimata jätmist ka karistada. Lastetoetusest ilma jätmine kahjustaks mitte ainult vanemat, vaid ka last. Mõnel juhul on võimalik ka praegu kaevata lapse vaktsineerimata jätnud vanema vastu tsiviilkohtusse. Näiteks kui lapse nakatas ennetatavasse haigusesse teine laps, kes on vaktsineerimata. Rahvusvahelises kohtupraktikas on juhtumeid, kus on pöördutud tsiviilkohtusse kahju hüvitamiseks. See tähendab, et lapsevanem jättis oma hoolsuskohustuse täitmata ja põhjustas sellega teise lapse elule ja tervisele kahju.
Kui olukord peaks halvenema, siis võiks sanktsioonide kehtestamist kaaluda, kuid minu arvates, nagu ütlesin, ei ole olukord praegu veel nii hull. Teadvustamisega oleks ka seepärast otstarbekas tegeleda, et isegi kui me tahaksime muuta vaktsineerimise kohustuslikuks ja kehtestada karistused, siis mina ei näe võimalust, kust meie tervishoiu-
süsteemis võetaks inim- ja rahaline ressurss nende määramiseks. Arstid on niigi ülekoormatud.
Ka veganteemad on tohutult aktuaalsed ja inimesed hakkavad end üha rohkem interneti abiga ravima. Selline olukord nõuab teaduslikku lähenemist, rohkem teadvustamist ja kampaaniate korraldamist. 1
