Marek Helm: ettekujutus, et politsei tagab teedel turvalisuse, on liiklejate tähelepanu uinutamine, nende enda vastutuse kahandamine

Mitmendat aastat järjest on politsei teinud tublit tööd ja püüdnud kaasata liiklejaid meie teede ja tänavate turvalisust tagama. Politsei küsib liiklejailt, millistes teelõikudes tunnevad inimesed ennast ebamugavalt, eeskätt kihutajate ja nende ohtlike sõidumaneeride tõttu.

Ja siis toimub talgupäev. Tavapärasest suurema meediafooniga teeb politsei oma igapäevast tööd. Ilmselt siiski selle erinevusega, et end näidatakse kohtades, kuhu inimesed on neid tellinud. Õhtustes uudistes loetakse „tibud” kokku. Arvud, mis ei sisenda ilmselt kellessegi turvatunnet: endiselt palju on kiirustamist, olenemata eelteatest politsei suurema tähelepanu kohta.

Olen siiani mõelnud, et juba aastaid niimoodi inimesi kaasates – olgugi et üks kord aastas – läheb midagi paremaks. Ent viimasel ajal olen hakanud selles kahtlema.

Politsei eesmärk – turvalisem liiklus, mõõdetud hukkunute arvuga, vajab minu meelest sisustamist teistsuguste tegevustega, millel on rohkem tähendust. Lihtne juhtimisreegel – saad, mida mõõdad – innustab omakorda mõtlema, millised tegevused tegelikult aitavad meie teedel inimesi ellu jätta.

Viimastel nädalatel Eestis ringi sõites ja raadiost talgu-uudiseid kuulates olen kaasliiklejana sellele mõelnud. Jagan oma mõtteid ettevaatlikult, austades põhimõtet, et aia tagant õpetada pole ilus. Eesmärk ei ole pakkuda universaalseid lahendusi, vaid võimalusi, kuidas mõtteviisi muutus võib aidata probleeme kiiremini lahendada.

Maksu- ja tolliametit juhtides jõudsin järeldusele, et amet makse ei kogu. See kõlas esialgu võõralt, kuid järele mõeldes ongi nii: enamik makse laekub vabatahtlikult, kogumisega pole maksude laekumisel suurt pistmist. Kui, siis kübeke – ulatuses, mis tegelikult inimeste heaolu ja riigi käekäiku ei mõjuta. Muutes oma mõtteviisi traditsioonilise maksuameti omast nõustavaks ja ettevõtjat toetavaks, tõdesime mu endiste kolleegidega, et ettevõtet kontrollima minev revident peab seadma eesmärgiks, et kõik on korras. See suunab mõtlema ja leidma tegevusi, tänu millele soovimatuid asju ei juhtuks või vähemalt juhtuks vähem.

Kas sama paralleel võiks toimida ka politsei, täpsemalt liikluspolitsei puhul? Ma loodan, et politseijuhid ei võta järgnevat kui kriitikat või targutust, vaid leiavad minu mõtteist tuge pakkuda senisest veel paremat politseiteenust.

Ettekujutus, et politsei tagab teedel turvalisuse, on tegelikult ju liiklejate tähelepanu uinutamine, nende enda vastutuse kahandamine. Nii nagu maksude hea laekumise taga on kõrge maksumoraal, usaldusväärsus, samuti tagab ka liikluses turvatunde mitte politsei, vaid kõrge liikluskultuur. Moraal, kui soovite.

Tegevused, mis kasvatavad liiklusmoraali

Enne kui jagan oma mõtteid, tahan kokku leppida mõnes asjas, mis loovad mu mõtetele olulised raamid.