Prantsuse erandlikkus on täie tervise juures

Le Peni võit 7. mail on tehniliselt võimalik, ent Prantsuse valijaskonna koosseis muudab selle väga ebatõenäoliseks.

Kergendus- ja uhkustunne – need on peamised tunded, mis valdavad paljusid prantslasi pärast Emmanuel Macroni juhtimisel lõppenud presidendivalimiste esimest vooru. Ometi kord oli küsitlejatel õigus: Macron ja Rahvusrinde kandidaat Marine Le Pen jõudsid 7. mail peetavasse teise vooru. Kadunud on kogu ärevus, mis saatis valimistele eelnenud nädalaid, päevi ja tunde, kui tekkis kartus, et Prantsusmaal tuleb teises voorus valida paremäärmusliku Le Peni ja vasakäärmusliku Jean-Luc Mélenchoni vahel.

Paljud vaatlejad uskusid, et Prantsusmaa on majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt piisavalt haavatav, et sellise valikuni jõuda – isegi rohkem kui Suurbritannia, USA või Saksamaa. Pärast Suurbritannia Brexiti hääletust ja Trumpi võitu USA presidendivalimistel oli see Le Peni jaoks kahtlemata suur võimalus. Paljud meist arutlesid üksnes pooleldi naljatades, kuhu peaks pärast Le Peni võitu põgenema.