Haapsalu HÕFF ehk kevadised õõvaotsingud
Kella viie paiku saabudes, näis Haapsalu veel suhteliselt vaikne ja ka festivali peamisest toimumispaigast - Haapsalu Kultuurikeskusesest - hõngus ettevalmistavat, kuid kergelt veel unist meeleolu. Eks need kollid ja zombid ilmuvad ikka välja ju alles õhtutundidel.
Samal ajal linastus retroprogrammis 1988. aasta Venemaa arthouse klassika „Nõel“, kus peaosas astub üles legendaarne nõukogude poprokilaulja, laulukirjutaja, näitleja, kultusbändi Kino juht Viktor Tsoi (1962-1990), kes on ühtlasi ka filmi heliloojaks. Film tõesti lummas ka kolmkümmend aastat hiljem suurepärase muusikavalikuga sh Kino paladega. Kergelt moraliseeriv lugu narkosõltuvusest ja narkootikumidega seotud ärist on mõneti pigem kunstiline rännak tugevate läänelike mõjudega. Kuuldavasti uuris Tsoi enne võtteid põhjalikult Bruce Lee filme ja maneere ning seda on filmist ka näha. Tsoi hoiab oma isikliku karismaga filmi suhteliselt olematut süžeed koos ning pakub meeldejääva etteaste. „Nõel“ oli toona märkimisväärne just seetõttu, et taolisi olmelisi teemasid ja narkootikumide problemaatikat ei olnud enne kinolinal näidatud. Peale selle sobitus film mõnusalt keldrisse sisse seatud retrosaali koos ümmarguste laudade ning intiimse atmosfääriga.
Suure saali avapäeva viimane film „Toorelt“ otseselt hirmus ei ole, aga ajas südame korralikult pahaks vähemalt ühel filmivaatajal. Teisalt on 33-aastase prantsuse lavastaja Julia Ducournau filmis piisavalt palju kihte ja tõlgendamisvõimalusi, et tasuks teos kindlasti lõpuni vaadata. Kuuldavasti pakuti „Toorelt“ ka eesti filmilevisse, kuid selle levitamisest siiski loobuti, põhjenduseks „liiga raske“.
Lühidalt öeldes on „Toorelt“ suureks kasvamise ja sinna juurde kuuluvate vajalike initsiatsiooniriituste lugu. Taimetoitlasena kasvanud Justine läheb õppima veterinaariakooli, kus esimesel nädalal tuleb tal läbi teha parajalt jälgid rebaste ristimised. Justine´il tuleb nagu teistelgi esmakursuslastele süüa toorest liha, kuid erinevalt kaastudengitest õpetab see kogemus talle tema enda kohta rohkem kui teistele. Alguse saab sündmuste ahel, kus eest lendavad eesriided ja maskid ning mis parata ka ohtralt verd ja liha. Sarnaselt „Väikestele kuritöödele“ on ka „Toorelt“ määratletav peredraamana, öeldes üsna ühemõtteliselt, et veri on paksem kui vesi.