Euroopa Komisjoni volinikud: hoolduskohustuste võrdsem jagamine kõrvaldaks iga-aastase 370 miljardi euro suuruse majanduskahju
2015. aastal oli naiste tööhõive määr meeste omast 11,6% võrra madalam. Alla 6-aastase lastega naiste tööhõive määr oli omakorda 8,8% võrra madalam kui ilma väikeste lasteta naiste puhul ning kolmest naisest üks töötas osaajaga, seevastu meestest tegi seda vaevalt iga kümnes.
Samal ajal on naised kõikjal ELis üha kõrgemalt kvalifitseeritud ja ülikoolilõpetajate seas on naisi rohkem kui mehi. Lisaks seisavad kõik Euroopa riigid silmitsi elanikkonna vananemise ja tööjõu vähenemisega. Õigluse seisukohast ja majanduse vajadustest lähtuvalt tuleb kõikide töötavate lapsevanemate ja hooldajate jaoks muuta töö- ja eraelu ühitamine lihtsamaks. Suurema hulga naiste kaasamine tööturule toob topeltkasu.
Ettevõtjate jaoks on kasulik võtta tööle andekaid ja motiveeritud töötajaid. Ühtlasi vähendab see soolist pensionilõhet, mis praegu on Euroopas 40%, ja aitab seeläbi vähendada naiste ohtu sattuda vaesusse.
Töömaailm on muutumas ja tihtipeale näib see meile üksnes probleemina, kuid mõelgem ka võimalustele: näiteks on tänu digiteerimisele võimalik teha rohkem kaugtööd ja muuta töögraafik paindlikumaks. Euroopa Komisjon soovib neid arenguid ära kasutada ja soodustada paindlikku töökorraldust. Samuti on eesmärk pakkuda liikmesriikidele tuge lapsehoiu- ja hooldusteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel ning taskukohasemaks muutmisel.
Isadele vähemalt kümme päeva isapuhkust
Teeme ka ettepaneku parandada vanemapuhkuse tingimusi ja kehtestada kogu ELis ühtsed isapuhkust käsitlevad eeskirjad, nii et isad saaksid pärast lapse sündi vähemalt kümme puhkepäeva, kusjuures hüvitis oleks võrdväärne haigushüvitisega. Uute normidega tagatakse töötavatele hooldajatele aastas vähemalt viis vaba päeva laste või haigete sugulaste eest hoolitsemiseks ning nende päevade eest makstakse hüvitist vähemalt võrdväärselt haigushüvitisega. Komisjon tahab pakkuda perekondadele paindlikumaid puhkusevõimalusi ning mitte üksnes lihtsustada töötavate lapsevanemate ja hooldajate elu, vaid ka saavutada hoolduskohustuste võrdsem jagunemine perekonnas.
Töö- ja eraelu paremast tasakaalust ei võida mitte ainult perekonnad, sellel on ka muid eeliseid: suureneb sooline võrdõiguslikkus tööturul ning andekate inimeste aktiivsemast kaasamisest saavad kasu ettevõtjad, liikmesriigid ja majandus tervikuna. Kui tagame hoolduskohustuste võrdsema jagunemise meeste ja naiste vahel, on võimalik kõrvaldada iga-aastane 370 miljardi euro suurune majanduskahju, mis tuleneb meeste ja naiste tööhõive erinevusest. Tehes tihedat koostööd liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja huvirühmadega on võimalik paljude töötavate lapsevanemate ja hooldajate igapäevaelu kergemaks muuta.