Aivar Õepa autorikülg. Rail Baltic meid kiiresti Euroopasse ei vii. Aga Hyperloop?

Hyperloopist võib ja lausa peabki unistama: erinevalt Rail Balticust viib just see meid õhtuks Euroopasse.

Sel nädalal avalikustatud Ernst & Youngi Rail Balticu tasuvusuuring avaldas muu hulgas kurva tõe: algne jutt kiire rongiga sama päeva õhtuks Euroopasse jõudmisest ei pea paika. Vahepeal jääb teele Poola, kes projekti edendamisest eriti ei huvitu, ja nii on Rail Baltic nüüd rohkem kolme Balti riigi siseasi.

Samal ajal kogub Soome lahe põhjakaldal hoogu projekt, mis võib meid siiski kiiresti Euroopasse viia. See on Helsingit, endist Nokia-linna Salot ja Turut ühendav uudne transpordiviis Hyperloop.

Salo lähedale hakatakse tõenäoliselt juba tänavu ehitama Hyperloopi katserada. Seda pikendatakse edaspidi ühelt poolt Helsingi ja teiselt poolt Turuni. Hanke teises etapis ehitatakse Hyperloop Stockholmi ümbrusse ja kolmandas ühendatakse need rajad Ahvenamaa kaudu tunneliga.

Kui mööda Rail Balticut sõidab esimene reisirong arvestuse järgi 2025. aastal, siis Hyperloopiga peaks saama Helsingist Stockholmi loodetavasti juba kolm aastat hiljem.

Stockholmist edasi kavatsetakse Hyperloopi laiendada Göteborgi ja Malmösse. Sealt on Taani ja Saksamaa juba kiviviske kaugusel. Õhtuks Euroopas! Tegelikult isegi mitte õhtuks, vaid juba varem – Hyperloopi keskmine kiirus on ligi 1000 km/h ja sellega jõuaks Helsingist Stockholmi 30 minutiga ning Göteborgi 1 tunni ja 10 minutiga.