Eesti rahanduspoliitika ilma Jürgen Ligita - täiesti võimalik!
IRLi aseesimees Siim Kiisler vastab reformierakondlasele Jürgen Ligile, kes kritiseeris uue valitsuse eelarvepoliitikat.
Jürgen Ligi on klammerdunud minevikku. Päevadesse, mil ta oli veel rahandusminister. Kõik, kellel on teistsugune arvamus või soov midagi Eestis muuta, saavad temalt halvustava sildi külge. Kui varasemad sildid enam uudisekünnist ei ületa, siis keerab ta vinti peale. Mõne aasta eest telesaates „Ärapanija“ joonistatud skeemil oli Ligi igast küljest ümbritsetud lollidega. Nüüd on talle tarvis silma paistmiseks teisi veel rumalamatena esitada. Sellise käitumismustri põhjuste analüüsimise jätan teistele, kuid toon välja selle poole, mille Ligi oma kirjutistes ütlemata jätab.
Ligi müüt nr 1: riigirahandus on tuksis
Ligi üritab maalida hukutavat pilti valitsuse rahanduspoliitikast, et riik elab tuleviku arvelt ja raiskab raha. See on vale. Riigi rahandus on korras ja rahanduspoliitika on vastutustundlik. Riigieelarve tasakaalu põhimõtet järgitakse ka edaspidi. Uus reegel lubab kasutada eelmiste aastate ülejääke investeeringuteks kuni 0,5% ulatuses SKP-st. Kui ülejääke pole, tuleb eelarve teha struktuurses tasakaalus. See nõue on kooskõlas Euroopa eelarvereeglitega.
Valitsus investeerib aastatel 2018-2021 kokku 2,3 miljardit eurot. Näiteks: riigimaanteed – 535 miljonit eurot, tervisekeskused – 69 mln, Tallinna ringtee – 42 mln, erihoolekandeasutused – 35 mln, muu taristu – 135 mln, kaitseinvesteeringud – 60 mln, linnahall – 40 mln.
Täiendava raha kasutamine investeeringuteks on vastutustundlik, sest investeeringud ei pane eelarvet lukku ega eelda kärpimist tulevikus. Igal aastal saab teha just niipalju investeeringuid kui eelarve võimaldab. Samuti oleme reserve kasutades mõõdukad ja vastutustundlikud. Et mitte põhjustada ülekuumenemist ja turumoonutusi, kasutame investeeringuteks reserve vaid ca 100 miljonit eurot aastas, mis on pool protsenti majanduse kogumahust.
Ligi müüt nr 2: enneolematu maksukoormuse tõus
Viimase 11 aasta jooksul on maksukoormus tõusnud 31 protsendilt 34,8 protsendile. Eesti maksukoormus tegi tugeva hüppe Andrus Ansipi peaministriks olemise ajal ja ajaliselt lühemal Rõivase valitsemise ajal kerkis maksukoormus järsult. Sellega võrreldes on praegu maksukoormuse tõus aeglustumas. Ka 2020. aastaks jääb Eesti maksukoormus endiselt madalamaks Euroopa Liidu keskmisest.
2017. aasta ja 2018. aasta maksukoormuse tõus on tingitud lisaks maksutõusudele, näiteks alkoholiaktsiisi tõstmisele, ka paremast maksulaekumisest. Statistilist maksukoormust tõstab näiteks ka ettevõtetele dividendide tulumaksumäära langetamine, sest selle tõttu jaotatakse rohkem kasumit ja tasutakse sellelt ka makse. Sarnaseid efekte on muidugi esinenud ka varem. Siiski jääb faktiks, et kõige madalam maksukoormus oli peaminister Mart Laari ajal.
Ligi ei maini, et tööjõumaksud vähenevad
Selleks, et Eestis majandus kasvaks, viib IRL ellu valimistel lubatud maksuvaba tulu reformi. Maksuvaba tulu tõstmine 500 euroni kuus tähendab, et pere sissetulek võib kasvada kuni ca 1500 euro võrra aastas. Tegemist on mitmetes riikides läbiproovitud lahendusega.
Aastaid on nii IRL-i kui ka Reformierakonna poliitikud rääkinud eesmärgist maksustada vähem raha teenimist, korvates seda mõnevõrra suurema tarbimise maksustamisega. Ikka selleks, et sissetuleku teenimine oleks soositud ja inimestel jääks oma palgast rohkem raha kätte, samas tagades riigi tulude säilimise. Nüüd saab see parempoolne majanduspoliitiline eesmärk realiseeritud.
Samuti on töötasu madalam maksustamine tugev meede Eesti majanduse elavdamiseks. Erinevalt vasakerakondade soovist miinimumpalka järsult tõsta, mis paneb kogu koormuse tööandjale ja seab ohtu töökohad.
Jürgen, palun vähem sildistamist, rohkem sisulist arutelu ja koostööd! IRLi ja Reformierakonna ühisosa majanduspoliitilistes küsimustes on suur.
