Lauri Laats: kritiseerijate tasalülitamine vene kaardi abil ei tee meid õnnelikumaks ega lahenda probleeme

Ukrainas toimuv pani Eestit õigustatult muretsema Venemaalt lähtuva ohu pärast ning püüame minimeerida halbu mõjusid, mida piiritagune propaganda võib siinse vene kogukonna seas külvata. Kahjuks ei suudeta seejuures tunnetada piire, mis eraldavad põhjendatud vastutegevust ühiskonda lõhkuvast kahtlustuste õhkkonna loomisest, millega aitame Eesti vaenlastel oma eesmärke saavutada.

Vene kaardi kasutamisse vastasleeri tasalülitamisel, tuleks suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Kahjuks kogeme viimasel ajal vastupidist.

Tõejärgsel ajastul, milles me mõne analüütiku väitel elame, on hulkade teadvusega manipuleerimisel võetud appi nn libauudiste formaat. Ei maksa arvata, et väljamõeldisi või pisifaktide utreeritud esitust harrastatakse vaid sotsiaalmeedias või Objektiivi sarnastes protestiväljaannetes. Libauudiseid tiražeerib üha järjekindlamalt ka tärkavale kevadele vaatamata jõudsalt kolletav peavoolu meedia.
Kõige lihtsam on lüüa mõnele liikumisele või ebamugava opositsioonilise mõtteviisi esindajale otsa ette kremlimeelsuse silt. See on veenev süüdistus isegi siis, kui väite sisu jääb ähmaseks.

Kremlimeelseks tembeldamine on ühiskondlik kohtuotsus ning selle juures pole tarvis seletada, kas kremlimeelsuse väljenduseks on ortodokside kombel ristilöömine, vene telekanalite jälgimine, naaberriigi presidendi pildiga aluspesu kandmine või muu surmapatt.

Üsna hiljuti saime ajakirjanduse vahendusel teada, et äärmusliberaalset maailmavaadet ning Euroopa migratsioonipoliitikat kritiseeriv SA Perekonna ja Traditsiooni kaitseks on kahtlaselt seotud kremli propagandaga ning selle juhid suisa Moskva käsilased. Vaevalt suutsime sellest hirmsast hoobist toibuda, kui ilmusid tõendid, et rahvuslust toetav EKRE on Kremli poolt mõjutatud. Kuidas muidu võiksid partei juhid kahelda nii pühas institutsioonis kui euroliit! Seejärel leiti ümberlükkamatud tõendeid ka sellest, et Rail Balticu vastased saavad juhtnööre otse Kremlist.

Aga äkki lõpetaks templite otsaette lajatamise ning räägiks asjadest nii nagu need on. Kui äärmusliberaalid on vaba maailma väärtusi diskrediteerinud, tuleks nende vigadest rääkida nagu ka Euroopa Liidu juhtide ihast tugeva keskvõimu järele ning kabinetivaikuses sündinud ebapopulaarsete otsuste pealesurumisest. Kui Rail Baltica vajaduses on nii palju häälekaid kahtlejaid, on see nende ametnike tegematajätmine, kes pidanuks projekti tutvustama ning inimesi selle vajaduses veenma.

Kritiseerijate tasalülitamine vene kaardi abil ei tee meid õnnelikumaks ega lahenda probleeme. Loobugem sildistamisest ja austagem demokraatlikku õigust diskussiooniks.