Juhtkiri: majandusministri hädine Exceli tabel
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson, kes opositsioonis olles heitis valitsusele ette, et riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, avaldas eile hädise Exceli tabeli riigi taristuinvesteeringute jagunemisest aastail 2018–2020. Simsoni tabel võiks olla palju põhjalikum, sest tekitab praegusel kujul palju küsimusi, aga mitte vaimustust.
Simsoni tabeli kõige rohkem küsimusi tekitav rida puudutab Haapsalu raudteed. Õigemini Riisipere-Turba raudteed, sest kavas on ju ainult ehitada 2018. aastal see kuuekilomeetrine raudteejupp. 2019.–2020. aastaks pole edasisi rahaeraldisi enam plaanitud. Haapsalu raudtee tasuvus on kaua tekitanud vastuolulisi arvamusi, aga nüüd on valitud kõige halvem variant: ehitatakse ega ehitata ka. Tundub, et investeering on mõeldud mitte Haapsalu, vaid keskerakondlase Jaanus Karilaiu kohalike valimiste kampaania heaks.
Pärnu lennuvälja rekonstrueerimiseks kavandatud investeering tekitab samuti küsimuse, kas see on kavas peamiselt Pärnumaal kandideeriva minister Simsoni kampaania huvides. On ju valitsus võtnud kindla suuna ehitada Rail Baltic, mis lähendaks Pärnut oluliselt nii Tallinna kui ka Riia lennujaamale – mõlemasse saaks pärast raudtee valmimist Pärnust umbes tunniajase rongisõiduga. Milleks siis veel Pärnule lennujaam, mis parimal juhul leiaks suuremat kasutust ainult paaril suvekuul? Rail Baltic valmib kavatsuste järgi alles 2026. aastaks ja lennujaama rekonstrueeritaks põhiliselt 2019. aastal, aga seitse aastat on infrastruktuuri vallas suhteliselt lühike aeg. Loodetavasti tähendab Pärnu ja Kärdla lennujaama investeeringusumma ühel real kajastamine seda, et Pärnu on kirjas rohkem moepärast.
Ülejäänud kavas olevad investeeringud on arusaadavamad: Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva raudtee kiiruse suurendamine, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva maantee paremaks ehitamine. Kolmeaastane programm, igal aastal 45 miljonit eurot ehk kokku 135 miljonit eurot. Turba raudtee kaheksa miljonit eurot on sellest 6%, Kärdla ja Pärnu lennujaama rekonstrueerimise 21 miljonit eurot on 16%. Umbes viiendiku kavandatavate taristuinvesteeringute otstarbekus on suure küsimärgiga. Need kulutused paistavad praegusi selgitusi arvestades vähemalt osalt raiskamisena.
