Tallinlased, ärge vaadake teistele ülevalt alla

Tänase Eesti Päevalehe juhtkiri teeb liiga Kärdlale ja Pärnule, kui ütleb, et 21 miljonit eurot meie lennujaamade kaasajastamisele, mida valitsus neljapäeval otsustas, „on suure küsimärgina“ ja „paistavad … vähemalt osalt raiskamisena“.

Sellised sõnad teevad hiidlastele ja arvan, et ka pärnakatele haiget.

Meie jaoks on küsimus kohaliku lennujaama ilmatundlikkuses. Tänavu esimese kolme kuuga jäi ilmaolude tõttu ära 18 Kärdla ja Tallinna vahelist lendu, mullu oli neid 31. Lisaks vaid ilma pärast edasi lükatud lennud.

Kärdla lennujaam pakub Hiiumaa inimestele kiiret võimalust Eesti pealinna ja tagasi jõuda, ent on ka erakorraliste meditsiinilendude teenindaja, samuti tulevad lennukiga saarele arstid, kes võtavad Kärdla haiglas patsiente vastu.

Praegu on nii, et udu või lumesajuga Kärdlas maanduda pole võimalik. Valitsuse otsus kaasajastada meie lennujaam ja panna siia keerulisemates ilmaoludes maandumist võimaldavad seadmed, millest on aastaid vaid räägitud, annab edenemist kogu Hiiumaale, lisab üldist turvatunnet ning muidugi jõudu ka meie turismisektorile ja ettevõtlusele laiemalt.

Eesti ei ole ainult Tallinn ja Tartu ja Narva-Jõhvi. Eesti on ka Kärdla, Eesti on ka Pärnu. Pole mõtet meile Tallinnast ülevalt alla vaadata.

Nii saan mina aru ka Pärnu maavanema Kalev Kaljuste heameelest, et Pärnu lennujaama rekonstrueeriminegi lisati lõpuks taristuinvesteeringute hulka, mis võimaldab seal avada rahvusvahelise lennuliikluse. Väga tore, kui see tooks Pärnusse kuni paaritunnise lennu kauguselt turiste, sest mida rohkem on Eesti ühendatud nii sisemiselt kui ka ümbritsevaga, seda parem.

Eesti Päevaleht kritiseerib tänases juhtkirjas valitsuse otsuseid rahastada kolme aasta taristuinvesteeringute kavast Riisipere-Turba "tupikraudteed" ning Pärnu lennuvälja rekonstrueerimist, mille mõlema puhul tekib küsimus, kas need on kavas peamiselt keskerakondlastest poliitikute huvides.