Oleskleda ristluslaeval või olla järeltulijate kanderakett?

Nii kaua kui ennast mäletan, olen teadnud mõtteviisi, et lapsed tõusevad meie õlgadele.

Seda mõtteviisi tunnustas Isaac Newton, kes väitis, et ta nägi teistest kaugemale üksnes tänu sellele, et seisis gigantide õlgadel. Sellest on lähtunud minu isa ja ema ning sellest püüan lähtuda ka mina. Mulle teevad oma saavutustest rohkem rõõmu minu laste, lastelaste ja õpilaste kordaminekud. Minu 90-aastane isa on rõõmus, kui saab midagi kasulikku teha, kas või nõu anda, kui enam ise teha ei jõua. Selle nimel loobub ta ristsõnadest, lugemisest, dokumentaalfilmidest jm ennast harivast tegevusest. Sisuliselt oleme järeltulevale põlvele kanderaketid, et neil oleks võimalik tõusta kõrgemale orbiidile.

Sama põhimõte on teiste sõnadega lahti kirjutatud Eesti koostöö kogu uue eakuse visioonis, mille järgi töötab 2050. aastal täis- või osakoormusega 60% 70-aastaseid.