Juhtkiri: mitte leppida, kuid oma elu edasi elada

Islamiäärmuslikus sotsiaalmeedias levisid eile õnnitlused õnnestunud ja uskmatuid üllatanud rünnaku puhul. Ühes väidetavas Islamiriigi avalduses uhkustati, et „lõhkeseadeldised õhiti häbitul kontserdiareenil, mille tulemusena 30 ristisõdijat sai surma ja veel 70 vigastada”. Lühidalt, „kalifaadi sõdurid” tegutsevad mingis väärastunud kujutelmas, mida terve mõistusega inimesel on raske mõista.

Seetõttu ei ole lihtne ette aimata ka islamiterroristide järgmisi samme. Välistada ei saa rünnakut peaaegu ühelegi rahvarohkele objektile või üritusele, sest äärmusislamistide ajupesust sandistatud mõistus võib Allahi teenimisena kujutleda igasugust tapmist – veokiga rahvahulka sõitmist, lasterohkel kontserdil pommi õhkimist jne.

Islamiterrorism jääb meie elu varjutama veel tükiks ajaks. Islamiriik võib küll olla oma põhiterritooriumil lüüasaamise äärel, aga see ei tähenda tema võrgustiku ja ideoloogia kohest lõppu. Pealegi ei saa maha kanda teisi terroriorganisatsioone, näiteks Al Qaidat.

Oma igapäevaelu korraldades võiks meeles pidada, et terrori ohvriks langemise tõenäosus on siiski ääretult väike.

Ent eluga tuleb – ja saab! – sellest kõigest hoolimata edasi liikuda. Laulupidu ja eesistumist pole vaja ära jätta. Terroriaktid nagu Manchesteris toimunu on muidugi emotsionaalselt rusuvad ka neile, kes oma lähedasi ei kaotanud, kuid igapäevaelu korraldades võiks meeles pidada, et terrori ohvriks langemise tõenäosus on ikkagi ääretult väike. Näiteks autoõnnetuses hukkuda on sadu kordi tõenäolisem. USA lennuturvameetmete karmistamise kriitikud on väitnud, et nendega hoopis suurendatavat inimeste surmasaamise riski, sest tülika ja aeganõudva turvakadalipu tõttu valivad inimesed lähilendude asemel sagedamini autosõidu, mis on lennusõidust ohtlikum.

Niisiis, Eesti inimesel ei ole vaja Euroopas viimasel ajal toimunud terroriaktide ajel koduseinte vahele peitu pugeda ja avalikust elust loobuda. Kui inimestele terroriohu tõttu midagi südamele panna, siis ehk seda, et suhtutaks mõistvalt võimalikesse uutesse turvameetmetesse – nagu betoontõketesse, mis viimaste aastavahetuspidustuste puhul autoga rahva hulka sõitmise takistamiseks paigaldati. Kuigi statistiliselt on terroriaktide tõenäosus väike, tasub politseil nende ärahoidmisele siiski erilist tähelepanu pöörata, sest läbi läinud terrori tagajärjed ei ole ainult otsesed, vaid see külvab inimestesse ka hirmu ja innustab terroriste.