Meditsiiniasutuste avalik pöördumine: on skandaalne, et tervishoiu tulevikku arutatakse lähtuvalt erakondlikest huvidest
Eesti on teinud tohutu hüppe sotsialistlikust maailmakorrast demokraatlikku ja turumajanduslikku ühiskonda kõige paremas euroopalikus mõttes. Eesti rahva püsima jäämiseks tuleb tõsta inimeste elukvaliteeti, töö- ja kaitsevõimet. Seega on tähtsaimaks ülesandeks otsustavalt edendada iga elaniku tervise säilimist ja parandamist.
Paraku lahendamata probleemid aastate jooksul aina süvenevad. Oodatava eluea kasv on aeglustunud ja tervena elatud aastad hoopis kahanevad. Tervishoiusüsteemi kestlikkus praegusel kujul on ebarealistlik. Paberi- ja sõnamahukad kavad ning programmid ei vasta olemasolevatele võimalustele ning valmisolek vastuvõetud otsuseid täita on madal.
Teisisõnu, Eesti tervishoius on palju kisa, vähe villa. Võiks isegi öelda, et rahvale on aastaid müüdud illusiooni süsteemist. Leiame, et nii olulise teema puhul on vaja laiaulatuslikke arutelusid, kuidas peaks edasi minema ja leidma ressursse hädavajalike kulutuste korvamiseks. Usume, et Eesti maksumaksjate, terviseteenuste osutajate ja tänaste ning tulevaste patsientide arvamus on tähtis.
Raha ei paranda midagi enne, kui kohustused pole õiglaselt jagatud
Vaatamata Eesti märkimisväärsetele arengutele 25 aasta jooksul, tuleb arstiabi saamiseks jätkuvalt kasutada nõukogudeaegseid vahendeid: telefonitutvust ja täiendavat omaosalust. Kohustused täitnud maksumaksjatena eeldame õigust saada õigel hetkel vajalikku abi.
Me ei usu, et kõik tervishoiu probleemid kaovad, kui riigi eelarvest veidi raha juurde antakse. Ei kao! Raha ei paranda midagi enne, kui kõikide osapoolte – inimeste, töötajate, tööandjate, kohalike omavalitsuste ning riigi - õigused ja vastutused on õiglaselt ning motiveerivalt jagatud. Tervitame valitsuse esimest sammu, millega soovitakse muuta olukorda, kus peamine rahaline kohustus kogu elanikkonna terviseteenuste korvamiseks on sotsiaalmaksu kaudu ainult tööl käiva inimese õlgadele laotud.
Tervishoiukorralduses jääb arusaamatuks arstiabi, eriti haiglaravi korraldus. Järjepidevalt kuuleme ja näeme, kui palju eurovahenditest ehitatakse uusi hooneid. Oleme me kindlad, et kõik uued ruumid on arstide ja patsientidega täidetud ja hallatud ka aastate pärast? Harva räägitakse sellest, missugune peaks olema rahastamine, et oodatav eluiga ja tervena elatud aastad järjekindlat kasvaksid. Ja lõpuks peaksime mõtlema, kas meie tervishoiukorralduse mudel on terviklik ja eesmärke toetav või vajaks kogu süsteem ümberkorraldamist?
Arvestades eeltoodut on lausa skandaalne, et Eesti tervishoiu tulevikuküsimusi arutatakse lähtuvalt erakondlikest huvidest, suletult, avalikkust ja eksperte kaasamata. Kõigil on õigus teda, millised plaanid on rahva tervise edendamisel, säilitamisel ja parandamisel. Peame arutama ja kokku leppima, mis võiksid olla tervishoidu tegelikult reformivad ideed.
Algatamaks diskussiooni esitame reformile oma lähtekohad.
1. Käsitleda rahva tervise edendamise ja haiguste ennetamistegevusi rahvusliku investeeringuna.
• Otsustavalt suurendada haigekassa rolli ja vastutust rahva tervise kaitsel. Tõsta haiguste ennetamise ja tervise edendamise eelarvete osakaalu haigekassa eelarves võrreldes tänasega kaks korda ning esitada seeläbi saavutatud tervisenäitajate paranemine.
• Töötada välja konkreetsed põhimõtted, kuidas õiglaselt ja sihipäraselt jagada terviseteenuste kulud riigi, kohalike omavalitsuste, tööandjate ja inimeste vahel.
• Töötada välja konkreetsed meetmed, kuidas tööandjad saaksid motiveeritult osaleda töötajate terviseuuringute toetamisel, arstiabi kättesaadavuse parandamisel ja tööalase rehabilitatsiooni korraldamisel. Kaaluda tööandjate erisoodustuse vabastuse laiendamist ka esmastele arstiabiteenustele.
• Konkretiseerida kohalike omavalitsuste kohustusi ja vastutust elanike terviseteenuste kättesaadavuse korraldamisel koos rahastusallikate fikseerimisega.
2. Lihtsustada ja kiirendada kvaliteetse arstiabi kättesaadavust tervishoiusüsteemi ümberkorraldamise teel.
• Suurendada perearstide sihtsuunitlusega rahastamist tervise edendamiseks ja haiguste ennetusmeetmete rakendamiseks koos konkreetsete indikaatorite ja vastutuse määramisega. Laiendada perearsti ja tervisekeskuste meeskonda personaalsete tervisenõustajatega, kes toetavad inimest terviseotsuste vastuvõtmisel.
• Töötada välja põhimõtted, kuidas perearst saaks planeerida patsientide järjekordi eriarstide juurde ilma neid jooksutamata.
• Kujundada läbipaistev õiguslik olukord, kus eriarst või eriarstide meeskond sõlmib haigekassaga raviteenuste osutamise lepingud sarnaselt perearstidega otse.
• Haiglahooned ja muud infrastruktuuriüksused, mis loovad vajalikud eeldused ning tingimused arstiabi osutamiseks, rajatakse ja hallatakse vastavalt tervishoiu strateegilistele arengukavadele.
3. Suurendada ja laiendada tervishoiuteenuste kulude korvamise allikaid õiglaselt, läbipaistvalt ja motiveerivalt kõikide osapoolte vahel.
• Lugeda sotsiaalmaksuga ravikindlustatud isikuteks ainult need, kes ise või kelle eest on makstud sotsiaalmaksu.
• Kui inimesel ei ole ravikindlustust, võib tema ravikindlustuse tagamiseks kindlustusmaksu tasuda riik või kohalik omavalitsus.
• Kui ravikindlustus puudub ja on kiire ravivajadus, korvatakse kulutused kohaliku omavalitsuse eelarve sotsiaalteenuste vahenditest.
• Kui inimesel lasub kohustus tasuda omaosaluse eest või ta soovib saada ravikindlustusvälist teenust, peab tal olema võimalus:
i. eelnevalt koguda ise või koos tööandjaga raha isiklikule eriarvele ehk tervisekontole;
ii. kasutada eraõigusliku kindlustusseltsi abi.
4. Selgelt öelda, et vastutus oma tervise säilitamise eest lasub eelkõige inimesel endal.
• Anda inimestele võimalus personaalsete terviseandmete kogumiseks ja analüüsimiseks ning selle põhjal isiklike terviseotsuste vastuvõtmiseks ja ka rahva teadlikkuse tõstmiseks.
• Selgesõnaliselt tagada inimestele valikuvabadus terviseteenuste leidmiseks nii Eestis kui väljaspool meie riigi piire.
• Kui inimene ise ei soovi osaleda oma tervise edendamisel ja ennetusel või puudub kindlustuskaitse, tasub teenuste eest inimene ise.
Kui soovime rahva kestma jäämist, on tervise ja tervishoiu korraldamine prioriteetne ülesanne, kus oodatud tulemuste saamiseks on vastutus ja kohustus kõikidel osapooltel: inimesel, lähikondlastel, tööandjal, kohalikel omavalitsustel ja riigil.
Erki Mölder - Unimed Grupp OÜ juhatuse liige ja Qvalitas Arstikeskus AS nõukogu liige
Arvi Vask - Lõuna-Eesti Haigla AS juhatuse liige
Tiit Meren - AS Taastava Kirurgia Kliinik AS juhatuse liige
Eero Merilind - Nõmme Perearstikeskus OÜ Meditiim ja SA Eesti Tervise Fond juhataja
Anneli Talvik - Sinu Arst perearstikeskus
Kadri Tammepuu - Eesti Patsientide Liidu tegevjuht
