Kohalik elanik: Reidi teed on hädasti vaja, selle vastu kohtusse läinud rohelisi aga ei huvita laiem pilt
Detsembris väljastatud Reidi tee esimese etapi ehitusloale tuli jätkuna aprillis tee teise etapi (Pikksilma tänavast Russalkani) ehitusluba ja see rõõmustas paljusid piirkonna elanikke.
Sellega oli kogu Reidi tee pikkuses ehitusluba olemas ja paljud kohaliku inimesed lootsid, et ehitus läheb mõne aja möödudes käima ning lõpuks väheneb liiklus Narva maantee, Petrooleumi ja Tuukri tänaval. On ju korduvalt edasi lükatud tee eeldatavat valmimise aega, mis tähendab nende tänavate ääres jätkuvat suurt keskkonnasaastet, müra, vibratsiooni ja liiklusummikuid nii tipptundidel kui ka pärast igakordset laevade saabumist.
Uue tee rajamisega kaasneva mitmete ülekoormatud teede lähialade inimkesksemaks muutumise rõõmu rikkus (lükkas edasi) aga nüüd ära MTÜ Eesti Roheline Liikumine arusaamatu otsus esitada avaldus halduskohtule. Millegipärast näevad rohelised Reidi teed muudest probleemidest lahus ja laiem pilt neid ei huvita.
Esitatud avaldusest paistab, et selle esitajad kasutavad ära vohavat bürokraatiat, väites et Reidi tee projektile ei ole tehtud keskkonnamõjude hindamist ja sellega on ehitusluba seadusetu. Tegelikult tehti see juba 2007. aastal.
Maa-ala Pikksilma tänavast Russalka lähistele täideti pärast 1937. aastat. Enne oli seal meri ja seda kinnitavad selleaegsed täitmiskava joonised ning linnaplaanid. Enne sõda oli rannapromenaadiks praegune jalgtee, mis jääb Narva maantee ja nüüdse paplite allee vahele. Kadrioru park ei ulatunud mereni ja Narva maanteest mereni jäävale alale (ka paplite alleele) istutati puud alles pärast sõda, ning hiljem laiendati ka Narva maanteed.
Nende suurte muutuste tarvis ei tehtud tookord loomulikult keskkonnamõjude hindamist. Seoses mastaapse Põhjaväila projektiga koostati kümme aastat tagasi ka keskkonnamõjude hindamine.
Reidi tee mereäärne lõik on sisuliselt Pirita tee pikendus, mille promenaad ja kergliiklustee on inimeste poolt väga aktiivses kasutuses. Kui Pirita teel oleks keskkonnaseisund halb, siis niisugust aktiivset kasutust jalutajate, jalgratturite ja rulluisutajate poolt seal ka poleks.
On täiesti loomulik, et eelmise, 2007. aastal tehtud keskkonnaseisundi hindamise ja praeguse eksisteeriva analoogia põhjal võib langetada vajalikke otsuseid, kuid rohelised soovivad ikkagi uut hindamise dokumenti.
Lugedes Reidi tee kohta avaldatud artikleid, mida muide on juba üle saja, tekib osade puhul arusaam, et autod ja autojuhid on ikka väga negatiivne nähtus ning sellepärast tuleb nende vastu võidelda. Teatud olukorras võib see väide õige olla, kuid reaalne elu toimub vastupidises suunas. Linn ehitab ja sellega tuleb siia inimesi ning autosid järjest juurde. Transpordiala asjatundjad prognoosivad teiste riikide kogemuste põhjal ka meil autode arvu jätkuvat kasvu.
Selle suundumuse mittearvestamine tähendab reaalsete protsesside eiramist ja lähtumist soovunelmast. Roheliste vastuseis 2+2-realisele Reidi teele näitab, et nad ei ole tuttavad 1+1-realise Tuukri tänava autode pikkade rividega.
See, et tänasele tühermaale on võimalik rajada uus tänav ja sellega vähendada otseselt Narva maantee, Petrooleumi ja Tuukri tänava ning ka kesklinna teiste oluliste liiklusarterite koormust, on linnaelu korraldajate suur ettenägelikkus, mis väärib kiitust. Sellest võidavad kõik: piirkonna elanikud, jalakäijad, kergliiklejad ja autojuhid.
Rohelised väidavad, et Reidi tee hävitab Kadrioru pargi mereäärse osa ehk Russalka pargi peaaegu täielikult, likvideeritakse populaarne ajaveetmise park, raiutakse maha suurel hulgal väärtuslikke puid ning praegune liivane rannariba saab hävitatud.
Internetist leiame „reiditee.ee“ alt mitmesuguseid pilte tulevasest Reidi teest ja nendelt on näha, et mingit täielikku hävitamist ei toimu. Võetakse küll maha tee trassile jäävad puud, millede seas on ka mõned väärtuslikud. See mahavõetav puude hulk ei ole suur, sest kunagised puude istutajad jätsid mereääre puudeta. Siinkirjutajal puudub informatsioon, kas nad juba siis mõtlesid tulevase tee peale.
Vaieldavas lõigus Reidi tee ehitusega mahavõetav puude hulk jääb väiksemaks lähipiirkonnas hoonete ehitamisega mahavõetud puude arvust, millede seas on olnud ka arvukalt ilusaid tammesid. Mis puutub Russalka juures paiknevasse liivasesse rannaribasse, siis ülal viidatud piltidelt on näha, et ta säilib ning lisandub tee ja mere vaheline meeldiv ala.
Jalakäijatele ja kergliiklejatele loodav Reidi teega paralleelne otseühendus kesklinnaga toob mereäärde kindlasti senisest tunduvalt enam inimesi, kui seda tänane lagas mereäär. Soojal ajal tuleb sadamast palju üksikuid ja gruppide kaupa jalgrattureid, kes ukerdavad kitsal Tuukri, Nafta ja Filmi tänaval. Reidi tee rajamisega paraneb ka nende turistide liikumistee.
Lähenemas on kohalike omavalitsuse valimised ja need, kes on sihiks seadnud linnavolikokku pääseda, püüavad igati endast märku anda. Eks see kohtuavalduse esitamine ole ka roheliste üks tähelepanu püüdmise ettevõtmine, sest mereääre küsimus on suurema kandepinnaga kui mitmed teised keskkonnakaitselised probleemid (näiteks ehitusplatsidel puude mahavõtmine).
Kuid paljude inimeste huvide vastane arengu pidurdamine võib valimistel tuua hoopis loodetud häälte kao. Piirkonna paljud inimesed ootavad Reidi tee ehitamise alguse venitamise kiiret lõpetamist ja tee ehitamise sujuvat kulgemist kuni valmimiseni.
