Ametist kõrvaldatud linnapea elab maal. Seni varjus toimetanud kohusetäitja, kes nüüd avalikkuse ette astunud ja linnapeaks kandideerib, sõidab esimesel võimalusel koju Põltsamaale. Arusaadav. Reformierakond usub, et linn peab olema mõeldud inimestele. See tähendab, et linnaelu on mugav ja nauditav, linnaruum turvaline nii 8- kui 80-aastasele.

Kas Lasnamäele peaks siis ikkagi saama trammiga ja miks on see küsimus elukvaliteedi jaoks üldse oluline? Oluline on see seetõttu, et kiire, turvaline, mugav koju ja tööle jõudmine mõjutab iga linlase elu. Ummikus istutud tunnid mõjuvad linnaõhu puhtusele ja igaühe rahakotile, see takistab ihaldatud töötootlikkuse tõusu, autos istumine on terviseriskina “uus suitsetamine”. Tallinna asukohast ja ühistranspordi senisest radiaalsest ülesehitusest tingituna mõjutab kõigi linnaosade liikumine kesklinna, ka Lasnamäelt tulevad bussid ummistavad kesklinna.

Tänased trammiliinid pärinevad tsaari- ja nõukogude ajast. Investeeringud, mis tehtud viimasel ajal uutesse trammidesse ja teedesse, on tulnud riigi otsuse kaudu Euroopast. Aastal 2009 algatati Tallinna ühistranspordi arengukava, ent millegipärast rauges see pikemaajalise visiooni loomise protsess kahe aastaga. Arengukava, pikaajaline visioon linnalise liikuvuse parandamisest puudub linnal tänaseni. Kuidas peatada autostumine, luua võrdselt head võimalused kõigile liikumisviisidele? Need küsimused on Reformierakonna jaoks Tallinna juhtimises üheks prioriteediks. Tänase olukorra kohta on mõni spetsialist öelnud, et pealinnas on võrdselt ebamugav liikuda nii autoga, ühistranspordiga, jalgrattaga kui jala. Auto seesmine mugavus lihtsalt tuimestab autoga liikuja vaeva.

Reformierakonna kohalike valimiste programmis teeme ettepaneku aastani 2030 investeerida jõuliselt Tallinna trammivõrku, luua uued liinid sinna, kus tihedus ja arendusvõimalused seda toetavad.

Lasnamäel on Tallinna üks kõrgemaid tihedusi, samuti valmidus ühistransporti kasutada. Lahendust ootavad küsimused, kas kõik lasnamäelased soovivad sõita just kesklinna, kas olemasolevad bussid rahuldavad nende vajaduse. Kas põhiosa Lasnamäe ühistranspordist peab liikuma Laagna tee kaudu või oleks tarvis trammiühendust hoopis uue planeeritava Tallinna suurhaigla juurde. Kas kodu juurest peavõrgu juurde võiksid lasnamäelased tulevikus saada väikeste tellitavate isejuhtivatega või mööda korraliku jalgrattateed. Viimne eeldaks ka häid ja turvalisi jalgratta parkimisvõimalusi.

Lisaks Lasnamäele soovib Reformierakond koos spetsialistidega uurida trammiliinide rajamise võimalusi Haaberstisse, Mustamäele, Piritale ja Rae valla suunal. Tallinn toimib koos tugeva tagamaaga. Tallinnas on päeviti lisaks ⅔ “päeva-tallinlast”, nende sujuv liikumine mõjutab kogu linna olukorda. Koostöös Tallinna naabervaldadega tahame korraldada toimiva ühistranspordi selliselt, et linnaline liikuvus toimiks üle omavalitsuse piiri, linna sisenemine oleks mugav, auto saaks jätta koju või linnapiirile ja transiitliiklus ei ummistaks kesklinna. “Pargi ja reisi” lahendusi tasub selleks rajada kõikidesse linnaväravatesse.

Samuti soovime täielikult uuendada bussiparki. Väärtuseks, millele siin tugineda, on jätkusuutlikum transpordikorraldus ja puhtam õhk. Ka ööelu on elava linna normaalne osa. Linna kohustus on tagada turvalisus avalikus ruumis ja turvaline kodutee, seega tahame panna käima ööbussid kesklinnast põhilistesse elupiirkondadesse.

Suurim Reformierakonna pakutav muudatus seisneb Tallinna liikuvuse korralduses - kaasaegne linnaplaneerimine ja liikuvuskorraldus soovitab kõiki liikumisviise käsitleda koos. Usun, et ka kaasaegne tallinlane soovib liikuda mugavalt ja kiirelt endale valitud viisil; sinna, kuhu soovib; ajal, mil tema soovib. Täna on paljud meist sunnitud valima ressursse raiskava autosõidu, sest ühistransport ei vii sinna, kuhu vaja, nii kiiresti kui vaja, jalgrattateed paiknevad juhuslikult ja nõuavad jalgratturilt sageli hulljulgust.

Võimalust linnas turvaliselt ja mugavalt jala käia näeme kui inimõigust - aastaks 2030 seame eesmärgiks, et Tallinna liikluses ei hukku keegi. Naaberlinn Helsingi on seda juba peaaegu saavutanud, eelmisel aastal loeti liikluses kaks hukkunut.

Jalgrattastrateegia raames on ära tehtud eeltöö ja saaks asuda kohe välja ehitama Tallinnat katvat jalgrattateede võrgustiku. Tänased vanad krobelised, kõrgete äärekividega jalgrattateed ja uued, kuid juhuslikud teejupid või punased jutid autotee ääres ei võimalda kõigil turvaliselt ja tervislikult jalgrattaga liikuda, nii noortel, vanadel kui lastel. Usume, et kui linna poolt rajada terviklik turvaline võrk, saame Tallinnas tõsta jalgrattakasutuse osakaalu kõigist tehtud sõitudest kümne protsendini. See aitaks hoida kokku ka palju väärtusliku autosõiduruumi, samuti tõuseks rahvamajanduslik tulu tervisest, õhupuhtusest ja vähenenud mürast.

Tallinn vajab tervikliku visiooni linnalise liikuvuse arendamiseks. Reformierakond soovib arendada ja laiendada jõuliselt trammi- ja jalgrattateede võrku ja seeläbi parandada ka autojuhtide võimalusi vabalt liikuda. Lisaks peame oluliseks, et linn võtab vastutuse planeerimise ja asusustuse arengu eest, Tallinna arendatakse ja tihendatakse meie nägemuses koos uute ühistranspordiliinidega ja sotsiaalse infrastruktuuriga.

Kvaliteetse elukeskkonna loomulik osa on jätkusuutlik ja efektiivne linnalise liikuvuse süsteem ja mõistlik asustuse areng. Nii saab tuleviku Tallinnas linlane ajalooliselt eraautole kulunud 1/4 aasta palgast kulutada oma vabal valikul näiteks eksootiliste paikade külastamiseks või investeerida, et veeta kõrge kvaliteediga pensionipõlv.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena