Balti jaama turu uus tulek. Kaunis koht, aga kellele?

Eesti Päevaleht käis uuenenud Balti jaama turul koos „Balta-eksperdi”, antropoloog Francisco Martinezega, et uurida, milline on uue turu koht linnaruumis ja kes on need inimesed, kes siia enam ei kuulu.

Kohtume Francisco Martinezega turu raudteejaama pool asuva sissepääsu ees. Vaatepilt on minu subjektiivse pilgu läbi igati esteetiline. Sama kinnitavad mõnekümne sammu kaugusel istuvad ja koolitööna turgu joonistavad Eesti kunstiakadeemia tudengid.

„Natuke meenutab küll lennujaama,” kommenteerib ta. Tegelikult pole Martinezel uuenenud turu vormile midagi ette heita. Küsimused, mis tekivad, on seotud pigem sisuga. Muide, selles mõttes on üsna märgiline turu ees musta värvi viitade kohal trooniv erksavärviline Selveri silt.

Aga mis on saanud endisest turust ja selle müüjatest? Kui Martinezega, juba kuus aastat Eestis elanud hispaanlasega, mööda uut turgu kõnnime, otsibki ta eelkõige tuttavaid nägusid. Umbes viie aasta eest, toona EKA-s loenguid andes, alustas ta Balti jaama turul uurimistööd. Meie vestluses nimetab ta seda Baltaks.