ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 sätestab lapse huvide esikohale seadmise kõikides lastega seotud toimingutes. Sellest tuleb lähtuda ka lapse koolivaheajal tööle asumisel ning oluline on, et seda mõistaksid nii lapsevanemad kui ka tööandjad.

Võrreldes täiskasvanutega, kellel on suurem elu- ja töökogemus, on lapsed ja noored töökohal tihti rohkem ohustatud. Sageli on nad riskialtimad ja nende teadlikkus ohtudest on madalam. Seega vajavad lapsed täiendavat kaitset töösuhte sõlmimisel, aga ka tööandja-poolset tööülesannetest tulenevate ohtude selgitamist.

Töösuhe saab olla vaid kahepoolne. Rääkides paindlike võimaluste pakkumisest nüüdisaegses maailmas, ei saa leppida sellega, et paindlik peab olema vaid alaealine töövõtja töösuhte nõrgema poolena. Ka tööandjad peavad mõistma, et lapse huvides tuleb talle pakkuda eale ja vanusele sobilikku tööaega, -kohta ja –mahtu.

Laps elab täna ja praegu. Seepärast tuleb arvestada iga lapse erilisust ja tema võimeid ning oskusi, mis sõltuvad vanusest ja arengutasemest. On oluline, et lapsevanem kui esmane lapse heaolu eest vastutaja hindaks, lähtudes oma lapse huvidest, konkreetse töö jõukohasust oma lapsele.

Lastekaitse Liit rõhutab, et last töösuhtes ümbritsevad täiskasvanud – nii vanemad, tööandjad, seadusandjad kui ka seaduse üle järelevalve teostajad – lähtuksid lapse tööle rakendamisel tema täieliku füüsilise, vaimse ja emotsionaalse terviklikkuse tagamisest, toetades sellega lapse normaalset arengut ja tema inimväärikust. Lapse huvides on omandada haridus, mis koolikohustuse täitmise abil tekitab tööharjumuse ja pakub eluks vajalikke oskusi seejuures teda kahjustamata.

Lastekaitse Liit leiab, et iga laps on Eesti riigi jaoks väärtus ning laste ja noorte arengu juures on töökasvatusel oluline roll – leiame, et õigusriigis on seda võimalik teha norme rikkumata ja last kahjustamata.