Mart Niineste kolumn: salliv eestlane, sinuga on kõik korras, hoopis paremäärmuslased on lääne katkude siiakandjad
Alustame sellest, et isamaa isad pöördusid iseseisvusmanifestis kõigi Eestimaa rahvaste poole. Eesti mitmekultuurilisust kui tõika tunnistati seega juba saja aasta eest. Ning sealsamas allpool lubati vähemusrahvastele kultuuriautonoomiat. Ja meie esimene põhiseadus sai paar aastat hiljem hakkama tolle aja kohta millegi väga eesrindlikuga, lubades ka naistel valimistel osaleda.
Meie aja paremäärmuslase hinnangul läänest sisse toodud eestlasele võõrad ja vastuvõetamatud arusaamad elust ehk mitmekultuurilisus, sallivus ja naisõiguslus kuuluvad hoopis õige ja ürgse eestlaseks olemise juurde. Vaevalt oleks neid muidu kirjutatud sisse riigi alusdokumentidesse. Vaba ja uhke viikingirahvas kehtestas ennast enesekindla peremehena omal maal.
Ja siis tulid vapsid. Neile meeldis marssida, kanda vormiriietust, korraldada kõnekoosolekuid, kiruda vasakpoolseid, õhata rahvusromantiliselt, soovida kõva käega riigitüürimeest ja visata enda käega rooma tervitust. Sisuliselt tõid nad Euroopast meile sisse fašismi välise külje, lisaks nii mõnedki arusaamad ja töövõtted. Lõpuks tehti neile nende oma vitsakimbuga triibulised ning kõva käega rahvusromantikalembeline riigitüürimees juhtis meid otse nõukogude rahvaste vennalikku perre.
Paremäärmusluse tänavatasandi moodustavad läänes juba ammu natsi-skinhead´id. Mustade ja valgete briti töölisnoorte ühisest muusikalembusest sündinud õigete skinhead´idega pole neil muud pistmist, kui sarnane välimus. Ajalooliselt on mitmekultuurilised skinhead´id need algupärased. Järeldage ise, kes varastas kellelt välised tunnused. Natsi-skinhead´ide tekke juures mängisid olulist rolli Inglismaa paremäärmuslikud poliitilised jõud.
Meile jõudis skinhead´ide liikumine nii veerandsajandi eest. Kuid skinhead, kes pole nats, on meil tänaseni küllaltki haruldane nähtus. Sisuliselt võtsid perestroikapungi taustaga töölisnoored omaks skinhead´i välimuse, kuid koos paremäärmusliku kollektivistliku mõtteviisiga. Ja tänase seisuga, kasvõi Soldiers of Odini näitel, võtavad nad jätkuvalt igasuguse kriitikameeleta lääne tänavatasandi paremäärmuslastelt asju üle, kinnitades oma kuulumist vastavasse võrgustikku.
Puder paremäärmusluse teesidest ja suundadest
Alternatiivparempoolsus, see pettesõna parketikõlbliku paremäärmusluse kohta, on aga pärit suisa ookeani tagant ning tähistab novembris alles kümnendat sünnipäeva. Sisuliselt on tegu paraja pudruga erinevatest paremäärmusluse teesidest ja suundadest. Meil esindavad seda EKRE noored ja vihased, kelle esindajad on käinud ka Ameerikas ja Euroopas vastavate liikumiste võrgustiku ühissündmustel kõnelemas.
Ka äärmuskatoliiklus, mida eestkõnelejad kaitsevad ja kiidavad kui ajaga kujunenud asjade parimat korraldust ehk tava, on läänest pärit. Oi, kuidas algupäraselt õige ja ürgne eestlane ei tahtnud seda kuidagi omaks võtta! Kõnekal kombel tunneb meie ajalugu ristiusustamist muistse vabadusvõitlusena. Ja Baltazar Russow kurdab mitu sajandit hiljemgi, et maarahva kristlus käib paganlusega pooleks.
Ja nüüd küsimus – mis riigis otsustati meie sajandil kõrgeima kohtuastme tasandil, et kreatsionismi koht pole kooliprogrammis? Ameerika Ühendriikides, muidugimõista. Meie äärmuskatoliiklased piirduvad õnneks peamiselt seksuaalvähemuste ja erinevate peretüüpide vaenamisega. Täpselt nagu äärmuskristlased USA kolkaosariikides.
Nagu näeme, on kõik meil esindatud paremäärmusluslikud vaated ja tegutsemismustrid pärit läänest, Euroopast ja Ameerikast ning üle võetud kohalike kaasajooksikute poolt. Keskmine mittesallija ei salli vähemalt kolme asja, keskmine sallija aga, ei salli ainult sallimatust. Kumb on sallimatum? Kui inimese enda vaated on veendunult paremäärmuslikud, on see tema jaoks norm, mitte äärmuslus. Ja nii paistabki talle lähtudes oma normist kõik vasakäärmuslusena. Võttes appi algupäraste saksa natside propagandavõtte nimega „suur vale“ püüab paremäärmuslus nüüd kogu meie ühiskonnale mütsi silmadele tõmmata.
Just naisõiguslus on see, mis püüab eesti naisele anda tagasi tema viikingiaegset väärikat kohta ühiskonnas. Kuigi orjakaubandus on tänapäeval väga kaheldava väärtusega viis tööjõu leidmiseks, olime kunagi mitmekultuuriline ühiskond paljude siin elavate välismaa spetsialistidega. Ja sallisime kõiki, peale nende, kes siia tule ja mõõgaga protoparemäärmuslust tulid tooma. Salliv eestlane, sinuga on kõik korras, hoopis need paremäärmuslased on lääne katkude siiakandjad.
