Iivi Jõe-Cannon: kuidas meie äritegevus läheb üle inglise keelele ehk My Fitness, Time Out, development ja cash & carry on vallutanud tänavapildi
Praeguses olukorras peaks iga kodanikku häirima see, et meil on keeleseadus, aga seda ei järgita. On selgunud ka instantse, kus võõrkeel on selgelt kasutuses, kuid seadust ei rikutavat. Et sellist olukorda muuta, on vaja keeleseadust täiendada.
Käesolevaga toon mõned näited, mida sel aastal seoses eesti keele teemaga tähele olen pannud.
President Kersti Kaljulaid ütles Eesti Vabariigi 99. aastapäeva kõnes: „Keel ja kunstid loovad kultuuriruumi. Lisades harjumused ja tavad, saame meile omase komberuumi. Saame sidusa keskkonna, mille olemasolu tunnistamist on meil õigus nõuda kõigilt meie juurde pikemaks ajaks või päriseks tulijatelt. Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks ja saame seda teha ka meie.”
EELK Peapiiskop Viilma märkis oma sõnavõtus Toomkirikus 24. veebruaril: "Ka Eesti riigi missioon teostub kestvalt alles siis, kui põhiseaduse preambulist lähtuvalt kindlustame ja arendame oma riiki "kõikumatus usus ja vankumatus tahtes", tagades "eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade".
Kultuuriringkondadest pakkus lisa pianist Kalle Randalu, kes artiklis, mis ilmus Pealinna lehes, väljendus nõnda: "Meil öeldakse ohtlikult tihti paljude asjade, näiteks emakeelse hariduse ja oma kultuuri rahastamise kohta, et see ei ole riigi ülesanne. /../...aga kui me kaotame ära olulised osad kultuurist, võime kõik kohe Eesti Rahva Muuseumisse sisse kolida."
Randalu sõnad tuletasid mulle meelde mu omi mõtteid, kui olin esimest korda Itaalias ning külastades muuseumi Toscanas, nägin etruski väljapanekut. Kõrgelt arenenud kultuur, aga näe - neid ei ole enam rahvana! Kas selliseks peab kujunema ka eestlaste saatus? Küsiksin ka: kui keele ja kultuuri rahastamine ei ole riigi ülesanne, kelle oma siis veel?
Toodud tsitaadid näitavad, et riigikeele teema on aktuaalne ning vajab kodanike tähelepanu ja toetust.
Lisan asjakohase lõike artiklist, mis ilmus ajalehes Sirp 10.06.2011:
"1. juulil 2011 jõustub uus keeleseadus
Ilmar Tomusk, Keeleinspektsiooni peadirektor
Kõige enam on muudatusi teabekeele valdkonnas (§ 16). § 16 lg 1 kohaselt peavad avalikku kohta paigaldatud viidad, sildid, ettevõtte liiginimetus ja välireklaam, sealhulgas poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaam, ning juriidilise isiku teadaanded olema eestikeelsed (seega võivad füüsiliste isikute teated, nt kadunud kass, müüa korter, olla võõrkeelsed). Teabe või reklaami eestikeelsele tekstile võib lisada tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ega tohi olla halvemini vaadeldav.
Ka kõik võõrkeelsed tegevuskoha tähised café, restaurant, shop, bar, lounge, pub jms peavad saama eestikeelse sildi. Ettevõtja võib küll endiselt panna tegevuskohale võõrkeelse nime, nt Cafe Caprice, Goodwin Restaurant, Cheap Shop, Buffalo Pub, City Lounge, Nail Bar, Hair Boutique, kuid peab lisama eestikeelne tegevuskoha nimetuse. Kahe viimase näite puhul siis küünebaar või juuksepood – mis parata, ühes teenuse levikuga suureneb ka sõnade tähendusmaht (või pole ettevõtja lihtsalt mõelnud, mida tema äri noobel ingliskeelne nimi eesti keelde ümber panduna tähendada võib).
Eestikeelse teabe lisamisest ei päästa ka tegevuskoha tähise registreerimine kaubamärgina (nt Café Solo, Werner café-lounge, Lime Lounge, Lounge Loft, Savoy Boutique Hotel, Viru Café-Bar, Candy Shop), sest seaduse § 16 lg 3 kohaselt tuleb kaubamärgi võõrkeelne osa, mis sisaldab olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuse kohta, esitada ka eestikeelsena, kahjustamata seejuures kaubamärgi eristusvõimet. See tähendab, et eestikeelne teave ei pea olema esikohal, samuti ei pea see olema kaubamärgiga sama kujundusega ning selle võib esitada ka tegevuskoha sissepääsu juures või vaateaknal. Loodetavasti aitab uus keeleseadus kaasa sellele, et ärinimed hakkavad taas eestikeelseks muutuma."
Käin Viru Keskusest läbi praktiliselt iga päev. Sealkandis, kasvõi Hobujaama ümbruskonnas ja Viru Keskuses endas on silma torganud paljud ettevõted, mis ei järgi keeleseaduse nõuet:
LIVIKO store & more (Narva maanteel).
Chapters Boutique Cafe - eestikeelne lisa puudub (Kaubamaja tn). Kohviku sees sildil open (ainult) mitte „avatud”. Ei leidnud kohviku äriregistrit netis. Facebook'i lehe järgi avati kohvik 16.12.2016.
Viru Keskuse bussiterminalis on lugeda: Pickup Station, mis kuulub DPD Eesti AS'ile. Kas pole „Pickup station” teave, mis seaduse järgi peab olema ka eesti keeles? Tõlke võiks lisada ühes või miks mitte ka mitmes võõrkeeles. Bussiterminalis on ka Eesti Post AS Omniva pakiautomaat, mis aga pakub kasutamisjuhiseid ainult eesti keeles.
Ka My Fitness AS reklaamib ennast bussiterminalis, lisades teksti: world class gym & studio, kusjuures eestikeelne tõlge puudub. Kui ka My Fitness on kaubamärk, ei vabasta see teda teksti esitamisest eesti keeles. Julgen lisada, et My Fitness AS esitleb end ainult inglise keeles üle kogu Eesti.
Bussiterminalis on ka Red Bull automaat, millel on ainult inglisekeelne tekst. Tasulise WC uksel pakutakse sisenemisteavet esimeses järjekorras vene keeles ja alles siis eesti keeles.
Narva maanteel 63 asub Kadrioru Ärikeskus. Arendaja: 2010 a. asutatud Pirita Tee Development OÜ, juhatuse liikmed Sando Huban ja Indrek Gusev. Ärikeskuse neljal hoonel on ainult inglisekeelsed sildid, vastavalt east, west, south, north. Mispärast peab OÜ nimes seisma inglisekeelne sõna Development? See on ju puhtalt Eesti firma.
Toodud näited hõlmavad ainult kaht asukohta Tallinnas, aga sarnane olukord valitseb üle kogu linna.
Märkasin hiljuti isegi Viljandis keeleseaduse rikkumist. Miks ma ütlen "isegi"? Meelde tuli Jaan Kaplinski arvamusartikkel "Sirbis ja Vasaras", kui vabariik elas alles Nõukogude venestamise haardes. Ta tõstis Viljandit esile kui ainsat kohta Eestis, mis on pääsenud venestamise survest. (Need polnud ta täpsed sõnad, aga mõte oli selline.) Ootasin autos oma õde, kes Viljandi kesklinnas astus sisse SEB panka ja vaatasin aknast välja. Ja mis ma teiselpool tänavat näen? Vastu terendab kohviku silt, kus nimeks Time out, ilma ühegi eestikeelse sõnata!
Kui Tallinnasse Tartu poolt sisse sõites bussijaamale läheneda, viib tee mööda Liviko tsehhist, mille küljes silt "Cash & Carry". Täpselt nagu USAs!!! Tegelikult, kui nii edasi läheb, ongi tunne, et asun USAs ja mitte Eestis.
Teatavasti on Liviko eestlaste kapitaliga loodud ja tegutsev ettevõte, nii palju kui tänapäeval üldse on avalikult võimalik raha omanikku määratleda. Me kõik oleme kuulnud rahapesust. Hiljuti avaldati väikeses Eestis pestud musta raha summa - 1.6 miljardit USA dollarit!!! Kuna “Cash & Carry” sildi taga Liviko seinal ilmselt ei asu Ühendriikide odav toidupood, siis, kellele see võõrkeeles silt on mõeldud?
