Toomas Alatalu: Trump näitas Poolas seda, mida talt tuligi oodata
Analüütik Toomas Alatalu leiab, et USA presdendi Donald Trumpi avalik kõne Krasinski väljakul Varssavis muutus väärtuste valikulise esiletoomisega ruttu samameelsete vastastikkuseks kiitmiseks. Kõigest väljakul kõlanust ei maksa samas teha lõppjäreldusi.
USA presidendi tulek Poola selgus aprilli lõpul, kui Donald Trumpi esimesed sada päeva ametis polnud taastanud kodurahu riigis pärast kellele-ootamatut-kellele-seaduspärast valimistulemust.
Samuti aprilli lõpul tõotas USA Senati enamuse ja mõjuka kogukonna liider Chuck Schumer, et veel juunis saab USA uue presidendi. Antud väite taga olid süüdistused Trumpi meeskonna kokkumängus Kremliga, mis olla ohustanud USA kogu senist välispoliitikat, mille eest tuli maksta ametist tagandamisega. Elik Trumpi olukord polnud kiita. Tuli oskuslikult manööverdada ja näidata end ka Venemaa suhtes. Kuna juba siis oli teada, et Trump ja Putin kohtuvad igal juhul Hamburgis toimuval G20 kohtumisel ning Ameerika presidendid pole kunagi üle ookeani lennanud selleks, et vaid üks peatus teha, viisid otsingud – kus veel oleks tark peatuda ja midagi öelda – Varssavi väljavalimisele.
Obama välispoliitika kordamine
Tegelikult tähendas see jällegi Barack Obama, - kelle välispoliitikat Trump järjekindlalt kritiseerib – kordamist jälgedes ja tempos. Obama esmakohtumine peaminister Putiniga oli ühine hommikusöök 7. juulil 2009 Moskvas, Trump ja Putin saavad kokku homme, 7. juulil 2017 Hamburgis. Obama käis eelnevalt Venemaa nina all 5. aprillil 2009 Prahas, kus ta oma Hradcany väljakul peetud demokraatia ja globaalpoliitika kõnes lubas ka Venemaaga kokku leppida tuumarelvastuse vähendamiseks (vastav leping president Medvedeviga kirjutati Prahas alla aasta hiljem), pärast mida tänas tsehhe abi eest tuumarelva omanud impeeriumi samet- ehk ühegi pauguta laialisaatmises. Obama sõidukoha valik tulenes asjaolust, et Tšehhi oli parasjagu EL eesistujamaa, ent kui visiit oli juba välja kuulutatud, langes sealne valitsus ja uus pandi kokku alles pärast Obama külaskäiku.
Varssaviga on lood teised, sest Poola pole mitte ainult eesistujamaa, vaid Brüsseli euroladviku kriitika alune riik. Poola on ka selgelt lõhestunud riik, kus praegu võimulolev seltskond peab kinni traditsioonilistest väärtustest (perekond, usk, kirik) erinevalt multikultit ja piiride absoluutset avatust propageerivast opositsioonist. Seega oli Trumpi sõit sinna ühtaegu valik ELi tänastes toimetamistes läbi lööva kahe tendentsi vahel. See öeldi ka otse välja - Trump kuulutas oma väljakukõnes Poola Euroopa südameks ja selle hingeks.
Euroopa Liidus omade äranäitamise kõrval mõjutasid Trumpi valikut mõistagi veel Poola-Venemaa (halvad) suhted ajaloos ja Poola praeguse valitsuse välispoliitika. Trump ei jätnud kasutamata võimalust tuletada meelde Poola riigi kadumist kaardilt, 1920. aasta Punaarmee Euroopa ründamise tagasilöömist, Hitleri ja Stalini 1939. aasta ühisaktsiooni ega sedagi, kuidas Nõukogude armee 1944. aasta seisis Visla jõe teisel kaldal ja vaatas pealt Varssavi ülestõusu mahasurumist. (Olgu siinkohal lisatud seegi, et Poola parlament võttis äsja vastu seaduse, mis näeb ette suure osa teise maailmasõja võitjate monumentide teisaldamist. Sestap pole ka juhus, et eile teatati Venemaa riigiduuma, Iisraeli Knesseti ja väidetavalt teistegi parlamentide kavatsusest võtta vastu antud otsust protestiv avaldus.)
Poola tänasest välispoliitikast pani aga Trump selgelt oma õla alla EL-i raames tekkinud Ida-Euroopa riikide katsele suurendada omavahelist koostööd – ka põhja-lõunasuunalisi infrastruktuure välja ehitades - olukorras, kus Berliin ja Pariis koos ajavad üle nende peade energeetika-, majandus- ja poliitsuhtlust Venemaaga. Kuna kõike põhjendatakse kütuse saamisega, siis USA kasutas juhust ja tõi siinsele turule oma vedelgaasi, mis mõistagi võeti tänuga vastu. Trumpi tulek aitas ühtaegu tõsta Poola tähtsust regionaalse liidrina – asi, millest võitis teinegi nn. Kolme mere algatuse eesistujariik ehk Horvaatia. (Ei maksa unustada, et Balkanil on liidri kohale veel kaks riiki – Rumeenia ja Serbia)
Samameelsete vastastikune kiitmine
Trumpi avalik kõne Krasinski väljakul Varssavis oli kõne USA ja Poola ajaloolistest suhetest (kõrvutatav Obama USA ja Tšehhi suhetega), mis väärtuste valikulise esiletoomisega muutus ruttu samameelsete vastastikkuseks kiitmiseks (publik hõikus pidevalt "Donald Trump"). Teiste jaoks oli Trump sedapuhku valmis ka sõna-sõnalt ütlema, et NATO harta 5. artikkel ehk üleüldine kaitse kehtib ja poolakad said kiita, et on oma panuse ühiskassasse teinud ja seda mitteteinud leidsid selgi korral jälle äramärkimist. Mis peamine – jutt rahast sai otseselt seotud oma väärtuste kaitsmise tahtega. Tulenevalt maailmas tekkinud olukorrast.
Trump kinnitas veelkord soovi mitte lasta USAsse sisse ekstremismi ja terrorismi ning süüdistas otsesõnu Venemaad Ukraina olukorra destabiliseerimises ja terrorismi viljelevate režiimide toetamises Süürias ja Iraanis. Kõlas ka üleskutse Venemaa n.ö. ületulemisest demokraatlike riikide poole. Selge see, et esimene lause oli mõeldud Putini psühholoogiliseks ettevalmistamiseks homseks esmakohtumiseks. (Eks mängi ka vastaspool - täna hommikul saatis Putini duumale ratifitseerimiseks Venemaa Süürias asuva alalise lennubaasi seadusele lisatava protokolli).
Kõigest väljakul kõlanust ei maksa teha lõppjäreldusi. Kui homme midagi toimub, siis vaid kompamine ja mida suuremal arvul rinnetel, seda parem. Ülal sai juba viidatud, et Obama kritiseeris – ei maksa unustada, värske Gruusia sõja järgset Venemaad Prahas ja tuli täpselt aasta hiljem samasse, et teha Venemaaga leping tuumarelvastuse piiramiseks. Teisisõnu – ei saa välistada, et Trump tuleb ja siis võimalik, et vaid Venemaa pärast teistki korda Varssavisse.
