„Signaalid perifeeriast”: killud graafilisest disainist Kunstihoones

Kuraatorid Elisabeth Klement ja Laura Pappa jõudsid omaalgatuslikust disainile pühendatud raamatupoest Asterisk graafiliste disainerite töömeetodeid mõtestava näituseni „Signaalid perifeeriast.”

Rääkige näituse sünniloost – millal planeerimine alguse sai?

Klement: Kunstihoone võttis meiega ühendust eelmise suve alguses. Näituse kallal hakkasime aktiivselt töötama novembris. Ürituste korraldamise huvi tuleb meie eelmistest projektidest, nagu Asteriski raamatupood. Hiljem alustasime graafilise disaini suvekoolidega. Meid kummitas idee, et peale näituse on vaja ka isiklikku ühenduspunkti, sellest kasvaski välja näituse juurde kuuluv programm.

Millal algas teie koostöö ja mida Asterisk täpsemalt tähendab?

Pappa: Me kohtusime Eesti kunstiakadeemias. Meil oli sarnane energia ja tahe teha asju väljaspool kooli formaati.

Klement: Alustasime õppimist disainiaastal (september 2006–november 2007). Graafilise disaini osakond oli Kristjan Mändmaaga mitme ürituse juures. See oli kujunemise moment. Mändmaa eestvedamisel kaasati tudengid näituse korraldamisse, mis andis meile tohutult indu. Me õppisime, et miski ei toimu, kui sa neid ise ei korralda. Tegime tundides trükiseid, kuid neid polnud mitte kuskil levitada ja tekkis mõte korraldada üritus, kus oleksid meie trükised müügil. Mina õppisin siis juba Rietveldis (Gerrit Rietveldi akadeemia Hollandis – toim), kus küsisin trükiseid ka kursakaaslastelt. Esimese Asteriski raamatupoe ürituse korraldasime Uue Maailma seltsimajas. Sel ajal polnud Eestis kunsti kirjastamist.