Väitluskohtunik testib Taavi Aasa ja Teele Pehki argumente: kust te teate, kas rahvas on Haabersti ristmiku poolt või vastu?

Tulise Tallinna Haabersti ristmiku rajamise ja hõberemmelga langetamise vaidluse kontekstis kirjutas urbanist Teele Pehk Eesti Päevalehes (03.07), et Tallinnas sünnib juba omajagu head, kuid neid arenguid nullivad sellised erahuvisid teenivad projektid nagu Reidi tee ja Haabersti ringi laiendamine.

Ta kutsus linnavalitsust üles kaitsma avalikku huvi, tegelema tervikliku linnaplaneerimisega ning tõdes, et iga uus sõidutee ainult lisab liiklust.

Pehkile vastas teraval toonil Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas (EPL, 11.07), kes väitis, et Pehki loost ei saa teada, mismoodi peaks üks või teine ristmik, mille ehitamisest on eri inimesed kümmekond aastat kõnelnud, erahuve teenima.

Ta väitis ka, et hoopis Pehk ei esinda avalikkust. „Kust võtab Pehk arvamuse, et tema teab, mis on avalik huvi, ja avalik huvi on see, et „Ülemiste-Järvevana ja Haabersti ristmikke tõmmatakse koomale ja rohestatakse”?“ küsis Taavi Aas, nimetades seda lähenemiseks „on minu arvamus ja vale arvamus”.

Linnajuhi sõnul toob Haabersti piirkonnas autoliikluse koomaletõmbamine pigem kaasa ummikute suurenemise. „Ristmiku kitsamaks tegemine, mida Pehk soovitab, on tema ja mõne ta mõttekaaslase eraviisiline eelistus, mitte rahva hääl,“ kirjutas Aas.

Ta väitis vastu, et Haabersti korteriühistute ümarlaua liikmed loodavad ristmikuehitusest transpordiühenduse paranemist ning et riigi keskkonnaameti uuringu põhjal vähendab Haabersti ristmik tulevikus eeldatavasti müratsooni ulatust, sest liiklus muutub sujuvamaks.

Saamaks selgust, kumma poole argumendid peavad paremini vett, palusime appi kogenud väitluskohtuniku Herman Kelomehe. Ta võtab järgnevalt ette kolm peamist fakti-vaidluskohta ning näitab, kumb pool leheveergudel peetud väitluses peale jäi.

Kas teenib erahuve?

Taavi Aas viitab enda arvamusloos õigesti sellele, et Teele Pehk ei too enda seisukohavõtus välja, kuidas näiteks Haabersti ristmik erahuve teenib. Märkus on tänuväärne, sest kodanikuruumis levib väga palju repliike stiilis “see teenib ainult ärihuve” või “rahvast ei kuulata”, selgitamata loosungi järel seda, milles konkreetselt probleem on.

Teele Pehkil poleks olnud keeruline lühidalt mainida, et näiteks Haabersti ristmiku puhul on need erahuvid Tiskre, Kakumäe ja muude Tallinnast läände jäävate uute elamupiirkondade arendajad, kelle kinnisvara väärtus tõuseb võrdeliselt Haabersti ristmiku läbilaskevõimega.

Kas kakumäelased ja haaberstilased toetavad ristmikku?

Õhku jääb küsimus sellest, kui suur on ikkagi rahva toetus ristmikule. Antud teema peaks korra luubi alla võtma, sest sellele on viidatud korduvalt. Vastavat arvamusküsitlust ei leia. Taavi Aas viitab Tiskre ja Kakumäe inimeste tahtele. Nende toetus projektile on loogiline, sest sealsed inimesed loodavad, et nende elu muutub mugavamaks. Ta viitab ka Õismäe elanike tahtele.

Avalikult kättesaadavaks tõestusmaterjaliks nende paikade toetusele on kahe MTÜ pressiteated. Esimene neist pärineb Kakumäe Rahva Seltsilt, eelmisel aastal asutatud ühingult, mille liikmete arvu (kui paljusid Kakumäe inimesi esindatakse) avalikult teada pole, samuti pole avalduses kirjas, kes peale avaldajate on alla kirjutanud. Kolmeliikmelisse juhatusse kuulub teiste seas Tallinna linnavolikogu kantselei avalike suhete nõunik. Facebooki lehel on 662 meeldimist, ent seal avaldatud pöördumises ei vastata Teele Pehki ja Valdur Lahtvee viidetele selle kohta, et ristmik ei kaota ummikuid.

Teine avaldus pärineb Haabersti Korteriühistute Ümarlaualt, nende kodulehe ainus avaldatud teade pärast eelmist, mis algab sõnadega “Siia tuleb MTÜ Haabersti Korteriühistute Ümarlaud veebileht”, üllatab poliitiliselt väga terava tooniga (“...odava populaarsuse taotlemine erinevate poliitiliste jõudude poolt…”; “loodetakse, et maksumaksja maksab nende palagani kinni”). Kui Kakumäe elanike huvid on iseenesest mõistetavad, siis sellest pikast pressiteatest jääb selgusetuks, kuidas on ristmik Haabersti elanike huvides.

Selle asemel viidatakse hoopis teiste paikade inimestele: “Veel rohkem on seda ristmikku vaja Kakumäe ja Tiskre piirkonna elanikele, rääkimata Lääne-Harju elanikest, kellest paljud sõidavad igal hommikul mööda Paldiski maanteed Tallinna tööle.”

Ühendus viitab enda liikmete tahtele, ehk siis Haabersti korteriühistutele? MTÜ kodulehel on asutajaliikmetena toodud paarkümmend füüsilist isikut ning korteriühistust liikmeid paistab olevat vaid üks: Õismäe tee 150.

Ühingu esimees ja avalduse esitaja (“...kui puukaitsjad arvavad, et loodusesõbra tunneb ära puu kallistamisest, siis nad eksivad rängalt...”) on Tallinna munitsipaalpolitsei töötaja.

Kas ummikud vähenevad?

Kõige selle kõrval jääb endiselt vastuseta Teele Pehki ja teiste esitatud argument, et uuringud viitavad, et läbilaskevõime mitte ei vähenda ummikuid, vaid lihtsalt suurendab autode hulka. Ummikud olid ju ristmikust huvitatud inimeste põhiline põhjus ehitamise pooldamiseks?

Keegi pole rahvalt küsinud

“Ristmiku kitsamaks tegemine, mida Pehk soovitab, on tema ja mõne ta mõttekaaslase eraviisiline eelistus, mitte rahva hääl,” kirjutab Taavi Aas. Aga mis siis on rahva hääl!? Tallinna linnavalitsus ju ometi oskab rahvaküsitlusi korraldada, teinekord väga suurejooneliselt (nt tasuta ühistranspordi küsitlus 2012. aastal).

Kuskilt võiks ilmuda Kristjan Jõekalda ja lausuda “Rahvas ütleb…” Ja kui ta peakski ilmuma, siis võiks ta öelda juba kõigi Tallinna elanike arvamuse, sest iga nii suur rajatis omab mõju ka väljaspool konkreetset piirkonda.

Iseküsimus on, kas rahva tahe olekski parim argument, kui see juhindub eeldusest, et rahvas ütleb, et ummikud vähenevad.

Teele Pehk jäi peale

Kui rahva tahe kõrvale jätta ning ainult argumentide tugevusest juhinduda, on Teele Pehk ja tema kaasamõtlejad praegu selles ühiskondlikus debatis väitluslikus eduseisus. See on nii isegi siis, kui jätta kõrvale demagoogiline vale-eeldus, justkui oleks keegi rääkinud autode täielikust kaotamisest (Taavi Aas: “Kujutlus autodeta Tallinnast pole realistlik ega tõhus”).