Vahur Kollom: paljude väikeettevõtjate jaoks on käibemaksutähtajad liiga jäigad
Lõpptulemusena mõjutab kogu hinnatõus vaatamata tulumaksuvaba miinimumi tõusule siiski kõige rohkem tarbijat ja maksumaksjat, kelle maksejõust sõltub väga paljude väikeettevõtete käekäik. Ajamasinat nii lihtsalt tagasi ei pööra, täna peame vaatama, kuidas edasi minna ning pakkuma üleilmastuva ja aina tehnologiseeruva maailmamajanduse konkurentsikeskkonnas Eesti jaoks parimaid lahendusi.
Mida selgem on väikeettevõtja tegevusväli Eestis, seda lihtsam on meie ettevõtjate huve Euroopa Liidus kaitsta, vältida üleliidulist ja ka Eesti-sisest ülereguleeritust ja. Liiga tihti olen kuulnud kurtmist, et mäng käib üle meie peade. Kas ikka käib või oleme lihtsalt mugavad?!
Püüan lahti seletada Vabaerakonna viit sammu, mille abil oleks Eestis rohkem ettevõtlikkust ja ettevõtlust. Et Eesti väikeettevõtjal oleks lihtne töökohti luua, on vaja lubada osaajaga töötamist ja erinevate paindlike töövormide tekkimist. Eri töötamise vorme kasutada lubades on rohkem võimalusi, et inimesed ei jää tööjõuturult eemale.
Tööharjumuse säilitamine on oluline – kui inimene harjub ainult toetustest elama, siis ta ei naasegi tööjõuturule, kuid meie eesmärk on luua tingimused inimestele ise hakkama saamiseks. Kriitikud kindlasti ütlevad, et kaotades sotsiaalmaksu kohustusliku igakuise miinimummäära, võib sotsiaalmaksu laekumine väheneda ning mõjutada riigi tulubaasi. Jah, neil võib olla õigus, kuid selles muudatuses peab nägema suuremat pilti kui pelgalt sotsiaalmaksu laekumine.
Kindlasti ei viida muudatust läbi uisapäisa, sisulise analüüsita ning katteallikate leidmata. Tuletan meelde, et elame muutuvas maailmas, kus ka töö iseloom on kerges muutumises. Takistuste loomise asemel peab ettevõtlikkust soodustama ning üks võimalus maksulaekumisi suurendada on soodsa ja paindliku ettevõtluskeskkonna loomine. Seades sotsiaalmaksule ülempiiri aitame luua kõrge lisandväärtusega töökohti ja seda Vabaerakonna ideed on tunnustanud ka Eesti Tööandjate Keskliit ning majandusleht Äripäev.
Raha nõutakse enne, kui see ettevõtjale laekub
Paljude väikeettevõtjate jaoks on probleem, et tööjõumaksude ja käibemaksu deklareerimise ja tasumise tähtajad on liiga jäigad. Rootsis saavad ettevõtjad näiteks valida, millal on tema maksude deklareerimise tähtaeg, Soomes on käibemaksu tasumise tähtaeg pikem. Eestis kipub tihtilugu nii olema, et makse nõutakse enne, kui raha reaalselt ettevõtjale laekub. Käibemaksu arvestust näeksid väikeettevõtjad meelsasti kassapõhisena. Küsimus on selles, et iga maksetähtaja ületanud maksukohustus toob kaasa intressikohustuse.
E-riik on Eestis olemas, kuid seda peab pidevalt edasi arendama, et saaks selgemaks ja lihtsamaks. Meil on endiselt ettevõtja jaoks tüütuid ameteid, mis koguvad andmeid teineteist dubleerides. Näiteks Statistikaamet kogub riigi jaoks vajalikke andmeid, kuid vorm ja viis, kuidas amet asju ajab ning riigi sunniga ähvardab, pole väärikas.
Tööjõupuuduse ja kutseõppe kvaliteedi teemal saavad riik ja ettevõtjad teha rohkem vajalikku ja tõhusat koostööd. Kutseharidust on vaja populariseerida ja see olgu elukestev õpe, st meie inimesed peavad saama vajalikul hetkel õige ümberõppe ja siin on kutsekoolidel suur roll.
Suunates maksustamise koormuse tööjõumaksudelt, aktsiisidelt ja ressursimaksudelt tulemi maksustamisele ehk tulumaksule, käibemaksule ja varamaksudele muudame taas väikeettevõtjate jaoks elu kergemaks. Kordan Tööandjate Keskliidu manifestis öeldut: „Maksupoliitika peab soodustama Eesti ühiskonna peamist heaolu allikat – töötegemist. See eeldab töötegemise maksukoormuse leevendamist. Ühiskonna huvides on maksustada pigem jõukas olemist kui jõukaks saamist.“
Vabaerakond peab oluliseks tugevdada ettevõtluse vundamenti ja ettevõtluse kasvulava, milleks on mikro- ja väikeettevõtted. Töö on alanud ja loodame koostöös ettevõtjatega riigikogu valimisteks välja tulla juba konkreetsete ettepanekutega.
