Marje Aksli: kuraasikamad naised aitavad ebavõrdsust ja vägivalda vähendada
Kahjuks väidab OECD raport „In it together: Why Less Inequality Benefits All” („Kokku köidetud. Miks vähem ebavõrdsust toob kõigile kasu”), et vähemalt palgatulu arvestuses ei pruugi see nii olla. Naised on OECD riikides keskmiselt teenitud palga arvestuses ebavõrdsemad kui mehed. Seda sellepärast, et naistel on palju rohkem eri tööhõivemustreid. Kui meeste tööealine elu on kaunis sirgjooneline – peale kooli lõpetamist täiskohaga tööle ja nii kuni pensionieani –, siis naistel on palju rohkem osakoormusega tööd, rohkem laste pärast tööturult eemal oldud aega, rohkem tööd vabakutselisena. Just see on põhjus, miks palga ebavõrdsus on naiste hulgas suurem.
Naiste suhteliselt ebavõrdsemat olukorda töötasu asjus seletab see, et paljude naiste võimalus raha teenida on tihti katkestatud, sest on vaja hoolitseda laste ja eakate eest. Tasu on ju selle eest teadagi osaline (vanemahüvitise puhul aastake) või lausa olematu (nagu eakate puhul). Ameerika ajakasutusküsitluse andmetel moodustab tasustamata töö umbes poole kogu USA-s praegu tehtud tööst.
Nii raiskavadki paljud naised oma aega toimetustele, mis ei too raha sisse, selle asemel et endale pensionisammastesse juurde teenida. Loomulikult on suurenenud ka nende osakaal, kes võistlevad tööturul kõrge palga nimel meestega võrdselt – kas laste puudumise või koduse võrgustiku olemasolu pärast. Suguõed on naiste mitmekesistunud rollid palgaskaalal kaugele eri otstesse asetanud ja ma kahtlen, kas naistel on veel omavahel midagi ühist.
Palgasirge alumises otsas asuvatel naistel on nüüd kaks võimalust: kas lükata hoolitsust nõudvad tööd osaliselt meeste kanda (lihtsam) või nõuda riigilt hoolitsustöö tasumist turuhinna alusel (vähem tõenäoline), et ebavõrdsust vähendada ja sissetulekuga ülespoole liikuda. See määr, kui palju naine koduseid töid ja ka laste eest hoolitsemist mehe kaela lükata saab, sõltub tema kauplemisvõimest ja tihti ka välistest ühiskondlikest normidest.
