Repliik: rumalused ja tegemata jätmised

Suurim Eestit tabanud küberrünnak jääb 2007. aastasse. Välismeedia järgi oli Eestis selle tõttu suur kaos. Eestlased kaost ei mäleta, sest rünnati üksnes teenuste kättesaadavust, mis taastati üsna pea.

Viimase paari kuu jooksul on suuremahuliste küberrünnakute tõttu tähelepanu all maailma ebapiisav võimekus end kübersfääris kaitsta. Lunavara WannaCry ohvriks langes üle 200 000 organisatsiooni rohkem kui 150 riigist. See, et Eesti jäi puutumata, ei näita seda, et me oleksime teinud midagi erilist turvalisuse tagamiseks. Küsimus on teiste rumaluses ja tegemata jätmises.

WannaCry tungis Windows XP süsteemidesse, mille toetamisest Microsoft loobus juba 2014. aastal. Kurb ja hirmus on see, et peamiselt raha kokkuhoiu eesmärgil kasutatakse sama süsteemi ka Briti tuumavõimekusega allveelaevadel. Alles mõned päevad tagasi tuli avalikuks Rootsi transpordiagentuuri möödalaskmine, mille tulemusena jagati peaaegu kõikide kodanike delikaatset infot välismaistele osapooltele, kes polnud läbinud vajalikku julgeolekukontrolli. Rootsi meedia kasutab juhtumi puhul kujundit „andis ära kuningriigi võtmed”.

Probleemid, mis tekivad soovimatul ligipääsul tervise- või militaarinfole, võivad osutuda väga nukraks. Ehk mõistab nüüd ka ülejäänud maailm küberturvalisuse olulisust.