Tublid Eesti vehklejad

Suusatamise ja ehk mõne teisegi spordiala puhul kuuleb aeg-ajalt kurtmist, et enam pole suuri tähti, kes suurvõistluste medaleid koju tooksid, kuid möödunud nädal näitab, et neid siiski on. Mõistagi pean silmas vehklemist.

Vehklemine pole mingi nišisport, millest mujal maailmas keegi kuulnud poleks. Kui selliseid, minu meelest täitsa vahvaid alasid nagu naisekandmine või kiiking võib mõni pisut altkulmu vaadata, et mis õige asi see ka on, ja mujal ei teata neist midagi, siis vehklemisest on isegi pisut spordikauged inimesed kõikjal maailmas vähemasti kuulnud. Spordialaföderatsioonidega on vehklemine esindatud 115 maailma riigis, ainult 26 spordiala saavad uhkustada rohkemaga, alla jäävad näiteks triatlon ja golf. 2004. aasta suveolümpia kohta tehtud uuringu järgi oli vehklemine meediakajastuse poolest 42 ala seas 19. kohal

Kui talispordialadel polegi meil enam suuri tähti (peale Kelly Sildaru), siis Eesti naisvehklejate maailmameistritiitli üle on ikka põhjust täiel rinnal rõõmu tunda.