E-riik algab haridussüsteemist

Kogesin äsja taas, et Euroopa Liidu nõukogu praegune eesistujariik Eesti on ühtlasi innovaatiline e-riik. Koostasin Euroopa Komisjonile projektitaotlust. Selleks pidin taotluse välja printima, allkirjastama, skaneerima ja ära saatma (õnneks võis siiski saata e-postiga) – selline asjajamine on ahastama panev. Anname Eestis iga päev pidevalt allkirju, mis on digitaalsed.

Me oleme Eestis e-riigi lahendustega harjunud ja peame seda n-ö normaalseks, kuid kaugeltki mitte igal pool ei ole see nii. Selleks et innovatsioonieelist hoida ja arendada, peavad meie haridussüsteem, õppemeetodid ja õpetamine ajaga kaasas käima. Paraku ega meil seda, kuidas e-lahendusi hästi ja arukalt õppetöös ära kasutada, kuskilt eriti õppida ei olegi, sest Eesti on selles vallas ise üks vedureid.

Kõik algab haridussüsteemi võtmeisikutest – õpetajatest ja koolijuhtidest, kes üha enam mõtlevad ja tegutsevad selles suunas, et kasutada digitaalse maailma võimalusi ja rikastada õppetööd. Eestis on väga palju õpetajaid, kes kuulavad õpilasi ning õpetavad ja õpivad ühekorraga. Riik saab kaasa aidata sellega, et digimaailm õppetöösse lõimida ja luua laialdaselt kättesaadav õppevara.

Juba aastaid on haridus- ja teadusministeerium ning Eesti haridustöötajate liit tunnustanud parimaid Eesti õpetajaid aasta õpetaja tiitliga. Tänavu esitati tunnustamiseks 1206 kandidaati. Riikliku žürii liikmena pean üheks olulisemaks hindamiskriteeriumiks õpetamise mitmekesisust ja innovaatilisust, mis haakub meie riigi kuvandiga maailmas. Esitatud kandidaatide hulgast, kes on kõik väga head, valikut teha ei ole sugugi lihtne. Eesti e-riigi kuvand on suuresti tekkinud tänu meie õpetajate suurepärasele tööle.