Peep Nemvalts: haldusreformiga kaasnegu halduskeele reform!
Neid nõudeid pole siiski tihti suudetud järgida. Mulluses Riigikohtu otsuses haldusreformi seaduse põhiseaduslikkuse asjus avaldub sügav mure: „Õigusselguse kohta märgib kolleegium, et haldusreformi seaduse kesksemate normide sõnastus ei ole kõige ladusam. Seaduses on mitmed normid sõnastatud põhjendamatult pikkade põimlausetena. [--] Kolleegium peab taunitavaks, kui seaduste sõnastamisel pole pööratud piisavalt tähelepanu seaduseelnõu keele- ja stiilinõuetele. Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne."
Paraku ei ole see ainus seadus, kuhu kirjutatud pikki, kohmakaid, mitmeti tõlgendatavaid lauseid ja ebatäpseid termineid, süsteemituid juhumoodustisi, nt osavald: „Osavald või linnaosa on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus." (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus)
„Kohaliku omavalitsuse üksuste haldusterritoriaalse korralduse muutmisel võib ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsuse alusel moodustada ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-alal ja piires osavalla või linnaosa koos selle osavalla- või linnaosakoguga." (haldusreformi seadus)
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses on sätestatud osavalla ja linnaosa piiride ja nime muutmine kumbki oma paragrahvis: „Osavalla ja linnaosa nime muutmise algatamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses osavalla ja linnaosa moodustamiseks ettenähtud korras." Sessamas seaduses on eraldi paragrahvi 12 all haldusüksuse nime muutmine, millest saab järeldada, et ei osavald ega linnaosa ole haldusüksused.
Mõisteid ei defineerita
Üheski seaduses ei näi olevat kahe mõiste asjalikku definitsiooni. Esimeses näites on osavalda või linnaosa määratletud nende endi kaudu. Jääb arusaamatuks, miks linnaosa kõrval on osavald, kuigi tegemist on ühe ja sama tasandi üksustega. Selges süsteemis oleks paaris vallaosa ja linnaosa. Tervikut osadeks jagades ongi eesti keeles loomulik neid osi tähistada nii. Tõsi, leidub osariike, kuid need on liitriigiks ühinenud riigid, millel on mõne iseseisva riigi tunnusega omavalitsus - seega sisult midagi muud kui riigi osa.
Kohmaka ja ebatäpse õigus- ja halduskeele asemele võiks olla ladusam ja täpsem, ühtne ja arusaadavam. Selleks pakub eesti keel rohkesti võimalusi. Olgu siin vaid üks võimalik lahendus iga kolme seaduseosunduse asemele:
Valla- või linnaosa on valla või linna volikogus kinnitatud põhimääruse alusel tegutsev (haldus)üksus.
Haldusterritoriaalset korraldust muutes võib ühineva valla või linna volikogu otsuse alusel moodustada tekkiva haldusüksuse piires valla- või linnaosa ja volikogu.
Valla- või linnaosa nime saab muuta (kohaliku) omavalitsuse korralduse seaduses haldusüksuse moodustamiseks ette nähtud korras.
Iseküsimus on, kas vajame lisaks vallale ja linnale veel mõnd muud terminit. Sulev Valneri arvates võiks linnadele lähivaldadega liitumise atraktiivsemaks muutmiseks otsida Soome ja Läti eeskujul uue ühendava sõna. Sellega haakudes korraldas ERRi uudisteportaal sõnavõistluse, mille saagist pakuti rahvale hääletada kolm: kund, kärgla ja hald Hääletanuist 48 % eelistas kunda, mis esitati siseministeeriumile ja presidendile kaalumiseks
Uut sõna vajame vaid siis, kui selleks on koht mõtteruumis
Ene-Margit Tiit on leidnud, et haldusreformiga tekitatavat uusmoodustist, mis sisaldab niihästi linnu kui ka külasid, võiks nimetada piirkonnaks või kihelkonnaks. Nii välditavat statistilist segadust linnaelanike muutudes vallaelanikeks.
Uut oskussõna läheb vaja vaid siis, kui on olemas tähistatava mõiste sisu ning koht mõistesüsteemis. Praeguse haldusjaotuse seaduse sõnastus on ebaloogiline: „Eesti territooriumi haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks." Need kolm pole ühe tasandi üksused. Praegust maakonda eri tasandina pole Eesti väiksuse tõttu vaja, nii et maavalitsuste kaotamine on mõistlik.
Haldusüksused ja asustusüksused ei tarvitse kattuda. Kes küll elab osalinnas? Kui linlased elavadki mõnes linnaosas, kas peavad valdlased elama tingimata mingis -osas? Elatagu ikka linnas, alevis, alevikus, külas. Kõik need asustusüksused võivad väga hästi paikneda vallas kui haldusüksuses. See, et mõnda valda ei mahu rohkem kui üks suur linn, pole põhjus haldusjaotust keeruliseks ajada. Piisab, kui Eesti riik jaotada valdadeks.
Haldusreformiga kaasnegu halduskeele reform!
