Toomas Jürgenstein: valimisplatvorm, mis vormilt kuulub vanatestamentlikku käskimise-keelamise aega, ei vasta eestlaste loomusele

Religiooni ja poliitika suhted võivad olla mitmepalgelised ja ajas muutuvad. Nii on olnud ja on ühiskondi, kus usuline ja ilmalik võim langevad kokku ning usulistel seadustel on oluline mõju riigi seadustele, on aga ka neid riike, kus igasuguste religiooni avalike ilmingute vastu võideldakse. Enamikus ühiskondadest reguleerivad riigi ja religiooni suhteid seadusandlik raamistik, traditsioonid ja head tavad.

2011. aasta rahvaloenduse kohaselt tunnistas Eestis kindlat usku 320 872 inimest, nendest üle 300 000 olid kristlased. Pole ime, et enne valimisi tunnevad paljud erakonnad ja valimisliidud vajadust osutada tähelepanu ka sellele suurele inimrühmale. Seda võib teha teatud seisukohtade sisseviimisega programmi, kuid ka mõne tuntud religiooni detaili kopeerimisega, näiteks esitada oma valimiste põhipunktid kümne käsuna.

Vanas Testamendis esitatud kümme käsku on olulised eelkõige kahele usundile, judaismile ja kristlusele. Nende käskude taga nähakse kõrgema jõu juhiseid usuliseks ja ilmalikuks eluks. See aga ei tähenda, et käskude mõistmine ja nende esitamise vorm oleks olnud igal ajastul ja kõikjal sama, näiteks ei lange erinevates kirikutes käskude numeratsioon kokku, kõnelemata siis veel sisulistest tõlgendustest.

Oma poliitiliste lubaduste esitamine kümne käsuna jätab väliselt samuti mulje, et esitatud seisukohad on vastuvaidlematult õiged, sest need on varustatud kõrgemalt tuleva autoriteediga. Paraku lisab Uus Testament käskude mõistmiseks midagi ülimuslikumat. Pauluse kirjas roomlastele öeldakse „Sest käsk: „Sa ei tohi rikkuda abielu, sa ei tohi tappa, sa ei tohi varastada, sa ei tohi himustada", ja mis tahes muu käsk on kokku võetud selles sõnas: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!" Armastus ei tee ligimesele kurja. Nii on armastus seaduse täitmine." (Rm 13: 9-10)

Ei vasta eestlaste loomusele

Mõni aeg tagasi ilmuski Eestis kümne käsuna ühe erakonna valimisplatvorm. Kui neid käske lugeda, siis see algas tänaste omavalitsuste, koolide ja lasteaedade, immigrantide jne rooskamisega. Tundus, et meie omavalitsustes valitseb korruptsioon, haridusasutustes tehakse vaid multikulti propagandat, sisserändajaid tuleb meie oma inimeste arvelt ülal pidada jne. Alles edasi lugedes ilmus platvormi ka altruistlikke ja kindlasti kaalumist vajavaid lubadusi. Kokkuvõtvalt ei olnud selline platvorm üles ehitatud mitte armastusele, vaid vastandumisele ja hirmule.

Kui Vanas Testamendis kirjeldatud arusaam Jumalast sisaldabki aeg-ajalt hirmu, siis Uuest Testamendis domineerib armastus. Hirmu ja armastuse vahekorra üle võib arutleda ka rahvuspõhiselt. Näiteks Uku Masing arvab oma kirjutises „Eestipärasest ristiusust", et oma ürgdemokraatliku loomuse tõttu on eestlastele omane kujutada Jumalat ette mitte hirmu ja kuulekust sisendava isandana, vaid lähedase ja hooliva vanema vennana. Tundubki nõnda, et valijate ette pannakse otsustamiseks kümme käsuna vormistatud valimisplatvorm, mis sisaldab küll mitmeid asjalikke mõtteid, kuid oma vormilt kuulub pigem vanatestamentlikku käskimise-keelamise aega ning ei vasta oma vaimult suuresti eestlaste loomusele.

Loomulikult on elus tehtavad valikud harva must-valged. Isiklikult arvan, et kohalike omavalitsuste valimisi silmas pidades, võiks üheks oluliseks otsustuskohaks kujuneda ka hirmu ja armastuse kaalukauss.