Vsevolod Jürgenson: Mustamäe nooreks - kuue- ja seitsmekümnendail valminud elamud ei vasta noorte ootustele
Oma 55. sünnipäeva tähistanud Mustamäe elanikkond vananeb. See toob endaga kaasa rea probleeme, millest peamine on maksumaksjate arvu kahanemine, mis otseselt mõjutab avalike teenuste ning sotsiaalsfääri rahastamist. Vananeva elanikkonnaga linnaosa kaotab atraktiivsust. See on otsekui nõiaring, millest väljumiseks tuleb kõigepealt kaardistada põhjused ning seejärel rakendada vajalikud meetmed olukorra muutustele pööramiseks.
Kui küsida, millest Mustamäe probleemid algavad, siis peamise põhjusena võib välja tuua siinse elamufondi moraalse vananemise. Mustamäe paneelhooneid ei ohusta kaardimajakestena kokku langemine nagu mõned aastad tagasi räägiti. Selle linnalegendi on eksperdid ümber lükanud. Mustamäe maju jätkub veel aastakümneteks, ent läinud sajandi kuue- ja seitsmekümnendail valminud elamud, ei vasta enam ammu ootustele, mida noored ja edasipürgivad inimesed oma koduga seostavad. Vananenud planeeringud, läbikostvad seinad, ebamugav tubade paigutus, kitsad trepikojad, liftide puudumine viiekordsetes majades, parkimisprobleemid ning ühe peamise probleemina linnaruumi monotoonsus - need on põhjused, mis noori ostujõulisi korteriotsijaid Mustamäe puhul peletab.
Mustamäe oli esimene massehitusena rajatud linnaosa, millele järgnesid Väike-Õismäe ja Lasnamäe. Mustamäel toimus ehitus veel normaalses tempos ning linnaosa taristu sai põhiosas valmis. Siia ei jäänud tühje reservmaid ning ka kaubandus- ning teeninduspinnad ehitati omal ajal täielikult välja. Peale valmimist oli Mustamäe pikka aega nii Väike-Õismäest kui Lasnamäest märksa prestiižikam elupaik. Kunagine eelis on aga käesolevaks ajaks muutunud arengu piduriks. Kui Haaberstis ja eriti Lasnamäel on tühjana seisnud aladel toimunud viimastel aastatel ulatuslik arendustegevus ning valminud sadu moodsaid korterid, mida asustavad peamiselt noored pered, siis Mustamäel pole uusarendusteks lihtsalt ruumi. Mida siis teha, kui uusi ehitada ei saa, aga vana enam ei rahulda?
Vaja on loomingulist lähenemist
Paneelmajade karkassid peavad vastu märksa kauem, kui 50 aastat, mis oli nende esialgselt ennustatud eluiga. Muidugi vajavad vuugid täitmist, keevised kohatist ülekäimist, seinad soojustamist ja katused renoveerimist, aga sellega saavad ühistud hakkama. Kui aga rääkida majadevahelise ruumi atraktiivsemaks muutmisest ning majade sisemisest ümberplaneerimisest, siis siin jäävad ühistud ilmselgelt hätta. Vaja on visiooni, millest lahenduste leidmisel lähtuda ning oluliselt rohkem vahendeid, kui ühistutel kasutada. Siin on oluline nii omavalitsuse kui riigi tugi.
Mustamäel on linnaosa valitsus alustanud majadevahelisse ruumi täitmist elanike sotsiaalset suhtlemist võimaldavate puhke- ja sportimisalade ning laste mänguväljakute rajamist, ent sellest üksi jääb linnaruumi atraktiivsemaks muutmisel väheks. Kindlasti oleks tulevikus otstarbekas koostada linnaruumilise arengu alusdokument, millest kõik huvitatud osapooled saaksid lähtuda. Samuti peaks omavalitsus töötama välja tehnilise alusdokumentatsiooni nii korterelamute ruumilise planeeringu muutmiseks, majade üldkasutatavate pindade kaasajastamiseks ning ka liftide paigaldamiseks viiekordsetesse hoonetesse.
Eeskuju on Keldrimäe arenguvisiooni näol olemas
Paneelasumi ning seal asuvate hoonete kaasajastamise visiooni väljatöötamisel pole tarvis jalgratast leiutada. Rühm andekaid linnaplaneerijaid ning arhitekte, kes kasutavad varjunime arhitekt Must, on sellise värskendusvisooni kesklinnas asuva Keldrimäe monotoonse mikroasumi jaoks välja töötanud ning sellest tuleks ka Mustamäe puhul malli võtta.
End arhitekt Mustana esitlevad Ott Alver, Alvin Järving ja Mari Rass soovitavad Keldrimäe elavdamiseks muuta olemasolev hoonestus lihtsate vahenditega inimsõbraliku linnaruumi osaks. Paneelmajade esimesed korrused saab nende nägemuses muuta lihtsa ümberehitusega aktiivselt tegutsevateks teenindus- ja äripindadeks, mis annaks uue tähenduse ka majadevahelisele tühjale ruumile.
Arhitekt Must soovitab muuta majadevahelised murupinnad mänguväljakute ja spordiplatsidega puhkealadeks, mis loob eeldused sidusa kogukonna tekkeks. Veelgi suurema omanäolisuse saavutamiseks võib puhkealadele lisada paviljone ning terrasse. Paneelmaju käsitletakse visioonis uue arhitektuurse mõtte toormaterjalina. Umbsete välisseintega maju saab liigendada, värvida ja katta monumentaalmaalidega, lisada erinevatest materjalidest kõrvalehitisi ning sopistusi. Katustele on võimalik rajada väliaedu. Kõik see loob eeldused kirevaks sotsiaalseks eluks ning inimeste vaheliseks lävimiseks.
Seni pole Musta ettepanekuid Keldrimäel teostatud ning uudset lähenemist pakkuv töö on pälvinud ülekohtuselt vähe tähelepanu. Miks ei võiks olla Mustamäe see koht, kus Musta väljapakutud uue linnaruumi põhimõtted ellu viia? Kui suudame luua ägeda linnakeskkonna ning muuta senised üheülbalised elamud selgelt eristuvaiks, individuaalseid mugavusi pakkuvaiks ning kaasaegseiks, tõuseks kinnisvara väärtus ning ka noored hakkaksid Mustamäed taas elupaigana hindama. Nagu tõestab Kalamaja ümbersünd, on vaja vaid väikest tõuget, et piirkond uueks ja köitvaks muuta. Võtame siis Mustamäel härjal sarvist ning teeme kodupaigale värskenduskuuri. Vahendeid selleks saab taotleda nii linna eelarvest, kui ka riigilt. Peamine, et jätkuks ideid.
