Kristi Vinter: veebidžunglisse tuleb laps viia käe kõrval nagu vanasti viidi ta metsa
Möödunud nädal tõi kaasa terava diskussiooni laste digitarbimise pahupoolest, mille vallandajaks Jänku-Jussi multikate internetis levivad paroodiad. Tegelikult osutab tekkinud arutelu mitmele kaasnevale küsimusele. Kas internet on hea lapsehoidja või tuleks lapsevanemana leida teised viisid? Mida teha siis, kui laps piiramatus internetiavaruses sobimatule sisule satub?
Pole uudis, et paljud lapsevanemad kasutavad digivahendeid esmapilgul näiliselt turvalise lapsehoidjana. Internetist on kujunenud paljudele peredele mugav alternatiiv lastega tegelemisele, mis võimaldab lunastada endale süümepiinadeta aega, sest internet tundub hariva ja õpetliku kohana. Probleemid ilmnevad siis, kui laps puutub võrgus kokku sobimatu- või eakohatu (nt seksuaalse, pahatahtliku, enesevigastamisele õhutava jms) materjaliga.
Paraku ei ole selle eest kaitstud ükski internetis toimetav laps. Lastega tuleks maast madalast kokku leppida, kuidas käituda, kui võrguavarustes satub ette midagi lapsele mõistmatut ja küsimusitekitavat. Lapsevanem, kes lapse internetti avastama saadab, peab seda sammu tehes endale kohe ka juhendaja kohustuse võtma. Veebidžunglisse tuleb laps viia sama moodi nagu vanasti viidi ta metsa: käekõrval ja lapse turvalisust puudutavaid kokkuleppeid tehes. Niisamuti nagu metsas orienteerumist ja toimetulekut esmakordselt tutvustati.
Lapsed satuvad sobimatut veebisisu vaatama juhuslikult või teadlikult, sest otsisõnade ja veebilinkide jagamine saab tuttavaks sageli juba koolieelses eas. Nad on osavad arvutikasutajad, kelle oskused on sageli vanemate omadest üle. Hoolimata sellest tuleb siiski silmas pidada, et lapse moraalne- ja kõlbeline areng ei toimu sama kiirelt. Hea ja halva, õige ja vale eristamine tuleb selgeks saada täiskasvanute abiga. Ekraanisisu üle arutlemine annab selleks rikkalikult võimalusi.
Isegi kui lapse küsimused on ootamatud ja keerulised ning neile ei leia esmajoones eakohast vastust, on arutelus õppetunnid, mille eest last kaitsta ei saa ega ka tohi. Kui miski segadusttekitav on lapse silma ette juba nagunii sattunud, tuleks seda talle selgitada.
Kokkulepe lapsega
Nutikas lapsevanem loob lapsega maast madalast kokkuleppe, et alati kui midagi ebatavalist veebist silma jääb, tuleb sellest rääkida. Vanema ülesanne on seejuures püüda oma tormilist ja halvustavat reaktsiooni tagasi hoida, sest mõistetamatule pahandamisele järgneb see, et laps hoiab nähtu ja kuuldu edaspidi enda teada või otsib selgitusi mujalt.
Ekraaniga tutvudes tuleb kujundada nähtu üle arutlemise harjumus ja julgustada last oma võrgukogemustest rääkima. Olgu selleks ühine pereõhtusöögi aeg või veerandtund enne magamaminekurutiinide juurde asumist. Mida vanem laps, seda vähem teda selliste jutuajamiste tekitamine huvitab. Seevastu juba väiksena kujunenud harjumus aitab luua vanema(te)ga usaldusliku suhte ning hoiab hilisemas elus ära halvad tagajärjed, mille täiskasvanute silma eest varjatud võrgumaailm endaga kaasa võib tuua.
Lapsega saab segadusttekitavat veebikogemust ära kasutades rääkida sellest, et inimesed on väga erinevad — lisaks headele, sõbralikele ja toetavatele leidub meie ümber alati ka pahatahtlikke, teisi solvavaid ja alandavaid inimesi, kellega tuleb õppida toime tulema. Sellised inimesed toimetavad ka internetis ja seal isegi agaramalt kui võrgust väljas “päris maailmas”, sest viimases ei olda enamasti sugugi nii julged — füüsiline vahemaa ja sotsiaalse läheduse puudumine teevad inimese internetis julgeks ütlema ja tegema asju, mida ta muidu ei teeks.
Seetõttu peabki täiskasvanu pakkuma selgitusi ja abi. Rääkima, kas internetis nähtu on päriselt ka olemas või mitte, kas nähtud käitumine on päris elus lubatud või mitte jne. Ekraanikasvatatud laste maailmapilt on sageli sassis, suhted vanematega külmad ja arusaamad inimestevahelistest suhetest vildakad. Head suhted vanemate ja laste vahel ning peresisesed tihedad suhtlemisharjumused kujundavad adekvaatse maailmapildiga ja terve psüühikaga lapse, keda kahjustab vildakas veebisisu vähem, kui üleüldse.
