Tarmo Treimann: Taavi Aas vassib jälle! Tasuta ühistransport on nagu üks väike roosa õhupall, aga probleeme ei lahenda
Keskerakonna linnapeakandidaat Taavi Aas väitis oma artiklis, et valimisliit Vaba Tallinna Kodanik (VTK) on seni silma paistnud ainult ettepanekuga avada bussiliin, mis toimib juba praegu.
Ilmselt on peetud silmas Pirita elanike ettepanekut muuta Tallinna bussiliini nr 49 marsruuti linnaosa elanike tegelikele vajadustele vastavaks. See ettepanek kogus linnaosa elanikelt üle 400 toetusallkirja, kohalikega nõu pidada soovitasid nii maanteeamet kui ka maavanem ning taolist muudatust toetas ka linna enda tellitud uuring. Vaatamata sellele ei leidnud linnapea kohusetäitja Taavi Aas piisavalt aega, et Pirita elanikega kohtuda. Jah, võib-olla talle Põltsamaa elanikuna ei lähegi Tallinna elukeskkonnaga seotud probleemid korda, kuid vähemalt seni, kuni valitakse uus linnapea ja härra Aas neid ametikohustusi on sunnitud täitma, võiks ju mõelda, mida amet kohustab.
Huvitaval kombel aga avastasid Nõmme kodanikuühendused Tallinna linnavalitsuse enda koostatud Nõmme üldplaneeringu eelnõust seisukoha, et kõige enam vajavad nõmmekad uut bussiliini Nõmme ja Õismäe vahel. Vaatamata sellele, et juba täna saab Nõmmelt Õismäele bussidega nr 10 ja 27. Nii palju siis olemasolevast...
Olgu pealegi, VTK on kaugel arvamusest, et mõne üksiku liini muutmise või lisamisega oleks võimalik probleeme Tallinna ühistranspordi korralduses lahendada. Tasuta ühistransport pealinna elanikele on kahtlemata väga nunnu nagu üks väike roosa õhupall, aga põhimõttelisi probleeme sellega ei lahenda. Eelkõige on vaja koostada ja ellu viia kaasaegne Tallinna säästva transpordi ja liikuvuse arengukava, mis ühistranspordi osas arvestaks ka viimaste aastakümnetega toimunud muudatusi inimeste liikumisvajadustes. Lähtub ju tänane ühistransport sisuliselt kaheksakümnendatel välja töötatud marsruutidest, aga vahepealse ajaga on väga oluliselt muutunud nii inimeste elu- kui töökohad ning igapäevased liikumistrajektoorid. Kõike seda peaks linna ühistransport arvestama. Paraku ei ole tänasel linnavalitsusel selles valdkonnas midagi ette näidata. Trahvi ähvardusel sunnitakse tallinlasi küll oma sõidukisse sisenemist rohelise kaardiga registreerima, kuid ligi 5 aasta jooksul, mil selliselt on andmeid kogutud, pole linn teinud liinivõrgus MITTE ÜHTEGI muudatust nende kogutud andmete põhjal.
Värskeid ideid on VTK-l aga küll, selles veendumiseks piisab kui tutvuda meie programmiga. Meie ei usu, et linna on võimalik korda teha lihtsalt raha laiali jagades või ainult üksikute objektidega tegeledes. Linna juhtimine vajab süsteemsemaid muudatusi, selleks soovime muuhulgas rakendada professionaalse linnajuhtimise mudelit, anda suurem otsustusõigus linnaosadele, lõpetada poliitiline korruptsioon linnavalitsemises, rakendada linnas kaasaegset ja inimkeskset linnaplaneerimist, kaasata kogukonnad võrdse partnerina oma elukeskkonna kujundamisse ning tagada kõigile lastele soovi korral kodulähedane kooli- ja lasteaiakoht oma linnaosas. Loomulikult tuleme välja ka konkreetsete asjadega, mida me igas linnaosas korda saata soovime. Näiteks Nõmme vajab hädasti mugavaid ja turvalisi rattaparklaid nii linnaosa keskusesse kui kõigisse rongipeatustesse.
Keskerakond arusaadavalt räägib oma kampaanias uhkelt seni tehtust. Siin aga tuleb mõista, et ei ole need teod tehtud ei rahalistes raskustes oleva Keskerakonna enda vahenditest ega ka mitte nende kandidaatide rahadega, vaid kõik on ikka kinni makstud linnaeelarvest ehk maksumaksja rahakotist. Veelgi enam – varasematel valimistel pole mitmel puhul Keskerakonna kandidaatidel piisanud iseenda või erakonna rahast valimispropaganda tegemiseks ning kampaaniaga seotud kulusid on lastud tasuda ka linnaeelarvest. Loodetavasti on sellised praktikad jäänud nüüdseks minevikku. Konkurendid on aga ebavõrdses seisus, kuna seni on Keskerakond võimul olles linna rahakotiraudasid kiivalt enda käes hoidnud ning teistel polegi olnud võimalust näidata, et nad saavad avaliku raha kasutamisega paremini hakkama. Loodetavasti usaldavad valijad sügisestel valimistel uusi jõude ja annavad neile võimaluse tõestada, et linna maksumaksja raha on võimalik oluliselt tõhusamalt ja otstarbekamalt kasutada. Ehitamata ei jää ka vajalikud avalikud objektid – milliseid objekte ja kuhu aga kogukonna inimesed vajavad, seda tasub eelkõige nende endi käest, kohapeal, päriselt küsida.
PS! Mida tähendab pealkirjas „jälle“? Sellest aru saamiseks soovitan uurida näiteks seda, mida on Reidi tee debatis Taavi Aasale vastuseks kirjutanud Teele Pehk või Juho Kalberg.
