FOTOD ENNE JA NÜÜD | Reidi tee projekteerija: Reidi tee teeb Kadriorust vaiksema ja mõnusama elupaiga
Reidi tee lugu algab ilmselt Pirita tee ehitusega aastatel 1975-1980. Pirita tee rajamiseks oli vaja üsna suures mahus merd täita. Ajaloolistel piltidel on meri isegi Orlovi lossi treppide juures olnud. Tänaseks on merd kunstlikult täidetud mitmekümne meetri ulatuses.
Pirita tee ehitusega koos rajati mere äärde kaldakindlustus ka Russalka juurde ja sellest isegi Kesklinna poole.
Russalka mälestusmärgi ümbrus on kahtlemata meeldiv piirkond, mida ei saa siiski pidada unikaalseks mererannaks, sest tegu on viimase 7080 aasta jooksul kunstlikult kujundatud alaga.
„20. sajandi esimesel poolel vabrikutes kütteks kasutatud põlevkivi tuhk veeti mereala täiteks, mis tähendas suuri muutusi Kadrioru rannajoones. Pärast Teist maailmasõda laiendati mereäärset pargialal kuni tänase Pikksilma tänavani, kuid rannajoonega vahetult piirnev ala jäeti puudeta – ilmselt peeti juba siis silmas tee ehitamise vajadust“ (allikas: Väino Rajangu artikkel „Piirkond, mida hakkab läbima Reidi tee“. Kesklinna Sõnumid, lk 4, 21.12.2016).
Russalka vahetu ümbruse ala ehitati välja 1980. aasta olümpiamängudeks. Vastvalminud kaldakindlustuse ja mere vahel liivaranda ei olnud.
Alates Eesti taasiseseisvumisest on räägitud Tallinna avamisest merele ja sellel eesmärgil algatatigi „Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering“, mis kehtestati Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 otsusega nr 54.
„Planeeringu koostamine oli vajalik, et avada Tallinna mereäärt elanikele ja linnakülalistele ning suurendamaks kohaliku omavalitsuse otsustusõigust ehitustegevuse ja maakasutuse suunamisel ranna-alal“ (allikas: Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering, lk 6. http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Paljasaare-ja-Russalka-vahelise-ranna-ala-uldplaneering-Kehtestatud).
Üldplaneeringu koostamise üks põhilisi eesmärke oli kavandada Pirita tee äärse rannapromenaadi jätkamine kesklinna suunas. Üldplaneeringus määrati ka koridor uue tänava ehitamiseks Russalka ristmiku ja Ahtri tänava vahelisele alale.
2009. aasta 28. oktoobril toimunud Tallinna linnavalitsuse istungil määrati põhjaväila lõigule, mis kulgeb Jõe tänava ja Narva maantee vahel, nimeks Reidi tee. Reidi tee on projekteeritud kahe läbiva sõidurajaga koos lisanduvate vasakpöörderadadega ristmike piirkondades. Lisaks on projekteeritud kergliiklusteed, eraldi jalgrattatee ja rohkelt haljastust. Koos Reidi teega ehitatakse tänava toimimiseks vajalik taristu: maa-alune sademevee pumpla, alajaam ja hulgaliselt puhkeotstarbelisi väikevorme. Ühistranspordile on ette nähtud 7 peatuskohta koos paviljonidega. Russalka mälestusmärgi lähistele on ette nähtud koht kohviku rajamiseks.
Reidi teega on kujundatud linnaruumi üle 17 hektari ulatuses. Sõidutee alla kuulub sellest ca 38%, kerg- ja jalgrattateede ning puhkeotstarbeliste väikevormide alade alla ca 26% ja haljastuse alla ca 36%.
Reidi tee merepoolsesse äärde on projekteeritud Pirita tee rannapromenaadi jätkuna 78 meetri (Russalka mälestusmärgi piirkonnas) kuni 30 meetri (Kesklinna poolsel alal) laiune ribapark, kus paiknevad 4 meetri laiune jalakäijate promenaad koos rohkete vabaaja veetmise ja sportimise võimalustega, 4 meetri laiune jalgrattatee koos mõlemas teeservas paikneva 1 meetri laiuse PlayTop kattega jooksurajaga ja rohkelt haljastust. Tee Kadrioru pargi poolsesse äärde on lisaks haljasribale ette nähtud 4 meetri laiune kergliiklustee.
Ekslikult on väidetud, et Reidi tee ehitamisel hävineb riikliku kaitse all oleva Kadrioru pargi mereäärne osa (Russalka park) ning kahjustub oluliselt seal kõrval olev nn Inglirand. Lisatud skeemil on näidatud Kadrioru pargi lahustüki osa, mida Reidi tee ületab ca 0,3 hektari suuruselt (lahustüki pindala on ca 2,4 hektarit).
Reidi tee rajamisega suureneb Kadrioru pargi pindala 0,33 hektari (0,4%) võrra ja seda eelkõige Russalka ümbruses. Lisatud joonisel on näidatud ala, kus Reidi tee läbib tänast Kadrioru pargi lahustükki ja maa-ala, mida ekspert Kersti Lootus on soovitanud pargiga liita.
Allolevatelt skeemidelt on näha, et Reidi tee rajamisega täidetakse viimase 30 aasta jooksul Russalka mälestusmärgi piirkonda kogunenud liivaga kaetud rannaosa (Inglirand) üsna vähesel määral. Ja ka see ala jääb avalikku kasutusse, kuhu rajatakse rannapark.
Reidi tee projekteerimisel on püütud leida teele etteantud teekoridoris selline trass, mis kõige vähem kahjustaks väärtuslikku kõrghaljastust, sealhulgas esimese väärtusklassi tamme.
Edaspidi mõned mõtted ja tähelepanekud seoses Reidi tee ja selle mõjuga lähialale veidi laiemalt.
Reidi tee järele on oluline strateegiline vajadus. Praegu on kesklinna piirkonnast lahkumiseks Lasnamäe – Pirita suunale peamiselt kaks võimalust – Narva maantee ja Gonsiori tänav. Mõne aasta tagused ehitustööd Narva maanteel tõid endaga kaasa suuri ummikuid, mis halvasid kogu Kesklinna piirkonna liikluse.
Reidi tee, mis kulgeb paralleelselt Narva maanteega, võimaldab ka eriolukordades liiklusel toimida – näiteks laulupeo ajal, kui Narva maantee on pidulistest täidetud, saaks liiklus kulgeda piki Reidi teed ja Pirita tee merepoolset sõidusuunda. Auväärsete külaliste eskordid Kesklinnast Kadrioru lossi piki Narva maanteed ei sulge enam kogu Lasnamäe – Pirita suunalist liiklust. Juhuslik avarii ei peata liiklust tundideks.
Lähiajal rekonstrueeritakse Gonsiori tänav ja sinna jääb sõiduautodele alles tänase kolme sõidurea asemel ainult üks sõidurada (esimene Eesti muutsuunaga sõidurada). Kaks ülejäänud sõidurada jäävad ühistranspordi kasutusse.
Reidi tee rajamine võimaldab viia raskeliikluse ja suurel määral ka sõiduautode liikluse välja Kadrioru elupiirkonnast – Tuukri ja Petrooleumi tänavalt ning Narva maanteelt. Oluliselt väheneb vajadus kasutada Filmi, Bensiini ja Tuukri tänavat läbisõidutänavana. Neis piirkondades väheneb oluliselt müra- ja saastekoormus ning seeläbi paraneb paljude selles piirkonnas elavate inimeste elukvaliteet.
Reidi tee äärde rajatava uue hoonestuse projekteerimisel tuleb juba arvestada sellega, et tänaval on suurem liikluskoormus, sealhulgas arvestatav kogus rasketransporti.
Reidi tee rajamine võimaldab Narva maanteel välja ehitada ühistranspordi rajad mõlemas sõidusuunas ja vabastada trammitee sõiduautodest, mis kokkuvõttes võimaldab ühissõidukitel sõita kesklinna piirkonnas vastavalt sõidugraafikutele. Tulevikus võiks kaaluda eraldi bussiraja rajamist ka Pirita tee Viimsi suunale, kuna Pirita jõe silla piirkonnas on õhtuti läbilaskvusega probleeme.
Viimsi valla liikuvusuuringus soovitud kiirbussiliini rajamiseks annab Reidi tee ehitamine head eeldused. Lisaks bussiradade rajamisele võimaldab Reidi tee lisandumine vähendada liikluskoormust Narva maanteel sedavõrd, et on võimalik rajada jalgrattateed ja soovi korral ka tänavahaljastust, mida seal praegu on vähevõitu.
Reidi tee liiklusuuringus öeldakse, et kesklinna piirkonda tohib lasta täpselt nii palju sõidukeid, kui see suudab vastu võtta. Üks võimalik liikluse reguleerimise koht ongi Russalka ristmiku piirkond. Reidi tee projektis on fooride juhtimisel rakendatud uue põlvkonna foorijuhtimissüsteemi, mis suudab jälgida, milline on liiklus Reidi teel ja seda ümbritsevatel tänavatel ning vastavalt liiklusolukorra muutusele reguleerida läbilaskevõimet (fooriristmike tööd).
Reidi tee rajamisega ei olegi seatud eesmärki, et suunaksime autosid piiramatult kesklinna suunas. Tipptundidel võib jätkuvalt esineda autode aeglustatud liikumist Pirita teel kesklinna suunas, aga seda kindlasti oluliselt vähemal määral kui täna.
Kesklinna piirkonna liiklusolukorra teeb veel keerulisemaks Tallinna peatänava väljaehitamine, millega vähendatakse autode läbisõiduvõimalusi Narva maanteel alates Jõe tänavast kuni Vabaduse väljakuni. Tänaste plaanide alusel jäetakse autodele võimalus Narva maantee kasutamiseks.
Arvestades seda, et Rotermanni kvartali – Postimaja – Viru Keskuse – Viru tänava vaheline ala on üks kõige tihedama jalakäijate liiklusega alasid Tallinnas, võiks keelata sõiduautode transiitliikluse läbi Viru keskuse ja postimaja vahelise ala. Lubada tuleks ainult juurdepääsud olemasolevatele hoonetele ja parklatele.
Jalakäijate liikumisvõimaluste parandamiseks on kaalutud erinevaid variante, näiteks oleme püüdnud leida võimalust Ahtri tänaval autoliikluse viimiseks tunnelisse, mis kahjuks on osutunud äärmiselt kalliks lahenduseks, kuna tuleks ringi tõsta Tallinna üks suuremaid reovee kollektoreid ja samuti likvideerida Härjapea sademevee kollektor. Loodetavasti osutub see kunagi võimalikuks ja seeläbi jääks kogu Kesklinna piirkonna maapealne ala (Vanasadama piirkond – Rotermanni kvartal – Viru Keskuse piirkond – Viru tänava suund) jalakäijate, kergliiklejate ja ühistranspordi kasutusse.
Üks võimalus jalakäijate liikumisvõimaluste parandamiseks sadamast kesklinna suunas oleks rajada Ahtri tänava alla Soolalao esisele alale jalakäijate tunnel, aga see mõte ei ole leidnud piisavat toetust. Tehniliselt oleks selle rajamine ilmselt võimalik.
MTÜ Eesti Roheline Liikumine ja rühmitus Merelinna kaitseks on ekslikult seostanud Reidi tee rajamist ooperiteatri või bensiinijaamaga. Reidi tee teeprojektiga ei ole antud lahendusi ei ooperiteatrile ega bensiinijaamale ja seda ei saagi teeprojektiga teha. Eelmainitud hoonete rajamist saab teostada pärast vastavate planeeringute koostamist ja seeläbi neile piirkondadele ehitusõiguse määramist. Detailplaneeringute koostamine on avalik protsess ja kõigil on võimalus selle käigus oma arvamuse avaldamiseks.
Tallinna Sadama masterplani koostamisel osalevad arhitektid, nii kohalikud kui ka väljastpoolt Eestit, on näinud ette sadama piirkonna laiendamist mere täitmisega, kas see kunagi teoks saab, seda näitab aeg.
2018. aastal valmib Vanasadama D-terminali uus check-in ala, kuhu enne Reidi tee valmimist toimub juurdepääs Petrooleumi tänavalt. Pärast Reidi tee valmimist toimub juurdepääs check-in alale Reidi teelt Pikksilma tänava kaudu.
Kes on viimasel ajal Vanasadama A-terminali kaudu Soome sõitnud, see on juba kasutanud sellel aastal valminud uut check-in ala Loodemuuli piirkonnas.
Reidi tee rajamine täidab ühe järjekordse Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga püstitatud ülesande: „… seada tingimused Tallinna ranna-ala arendamiseks, luua võimalused investeerimistempo kiirendamiseks ja pakkuda välja ideid mereäärse ala senisest paremaks avalikuks kasutamiseks.“ (Allikas: Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering, lk 6. http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Paljasaare-ja-Russalka-vahelise-ranna-ala-uldplaneering-Kehtestatud).
Reidi tee rajamine avab võimaluse Russalka ja Ahtri tänava vahelise piirkonna väljaarendamiseks ning inimeste mugavaks ning ohutuks liikumiseks Kesklinna piirkonna ja Kadrioru pargi (Pirita tee promenaadi) vahelisel alal. Paranevad paljude tänaste Kadrioru piirkonnas elavate inimeste elutingimused.
Kõigile, kes on seda piirkonda kasutanud puhkamiseks ja vabaaja veetmiseks, säilib see võimalus ka edaspidi, ainult oluliselt paremates tingimustes.
