Kuidas ma pintsliga pilvi püüdsin

Õlimaali tegemiseks on peale värvide ja pintslite vaja vanu T-särke ja salapärast vedelikku, sain teada oma elu esimeses maalitunnis.

Minu 17 aastat kooliteed sai kevadel otsa. Septembris poeb mu hinge aga tavapärane koolilapse rahutus ja tunne, et tahaksin jälle õppida. Midagi uut ja sootuks ootamatut, näiteks kunsti. Sean sammud maalitundi, et proovida oma kunstisilma ja -kätt ning oma elamus kirja panna.

Helilooja, muusiku ja kunstniku Martin Saare (37) kunstistuudio asub Tatari tänava ärihoones, mille seitsmenda korruse on vallutanud kunsti- ja disainifirmad. Enne kui Martiniga kohtun, annab koer Watson valju haukumisega teada, kes on maja tegelik peremees. „Kasvatasin teda võib-olla valesti. Olen selles stuudios olnud seitse aastat, Watson on kuuene. Talle meeldis väiksena väga aknalaual olla ja vaadet nautida, ju ta sai seal kõrgel peremehetunnet ja võimu juurde,” muheleb kunstnik. Watson võtab mu kiiresti omaks ja kerib end töölaua alla kerra.

Mind ootab privaatne kunstitund. Enne kui käed päriselt värviseks saavad, viib Martin mind ja fotograafi sõna otseses mõttes kunsti sisse.