Karmo Tüür: lõpetamata sõda Koreas

67 aastat kestnud kummaline sõda ilmselt jätkub, sest laiem pilt pole muutunud. Hiina ja Venemaa toetavad endiselt Põhja-Koread.

1950. aastal alanud Korea sõda pole siiani lõppenud. Küsimus pole isegi kahe Korea vahelise rahulepingu puudumises (kehtib üksnes ajutiseks sõlmitud vaherahu), vaid selles, et suur pilt pole muutunud. Ametlikult peetakse Korea sõja lõpuks 1953. aastat, kuid Põhja-Korea jaoks pole sõda siiani läbi. Toonase sõja liitlased Hiina ja Venemaa on endiselt Pyongyangi seljataga. Peavaenlane ehk USA on seni karistamata. Korea poolsaar on ikka veel kaheks osaks lahutatud.

Põhja-Koreas on juba üles kasvanud kolm põlvkonda, kelle jaoks kestab permanentne sõda. Riigi pooljumala staatuses olevad juhid on jõudnud kolmanda põlvkonnani selle sõna kõige otsesemas tähenduses: päritava monarhia tavade järgi on võim läinud vanaisalt pojale ja nüüd pojapojale.

See tilluke riik (Eestist ainult umbes kolm korda suurema pindalaga) on maailmas kõige militariseeritum. 25 miljonist elanikust üks miljon on relvade all, reservi suuruseks hinnatakse koos kõikvõimalike paramilitaarsete üksustega kuus miljonit. Sisuliselt kõik ressursid suunatakse sõjalisteks eesmärkideks, sh ülejäänud maailma jaoks üha muret tekitavama tuumarünnakuvõime arendamiseks.