Nii riik kui ka poliitikud oleksid esmavalijad justkui ära unustanud. Napib tõhusat noortele suunatud kampaaniat ja noori kõnetavaid lubadusi. Tõsi, 16–17-aastaste valijate osakaal on väike, mistõttu pole majanduslikult otstarbekas neile palju ressurssi panustada, kuid tõenäoliselt napib erakondadel ka oskust noore valijaga ühel lainepikkusel suhelda. Piisavaks toeks ei ole ka koolisüsteem, näiteks kooliõpikutes räägitakse valimistest pigem teoreetilisel tasemel, mitte ei anta praktilist valimiste ABC-d.

Seetõttu pole noored sageli valimiste olulisust läbi mõelnud ega end programmide ja kandidaatidega kurssi viinud. Tulemus on, et nende valimisaktiivsus jääb väikseks.

See on Eesti demokraatia seisukohast halb, sest sageli oleneb elu esimestest valimistest, kas inimene osaleb ka järgmistel ja üldse laiemalt ühiskonnaelu kujundamises. Valimisea langetamine oli mõeldud Eesti demokraatiat tugevdama, mitte nõrgestama.

EESTI PÄEVALEHE SEISUKOHT See, et 16-aastased saavad nüüd valida, oli teada juba aastaid, ent üha rohkem paistab minevat nii nagu alati: hea idee tehakse formaalselt teoks (noortele antakse valimisõigus), kuid siis unustatakse ja kvalitatiivset arenguhüpet ei sünni.

Kuigi praeguseks on rong suurelt jaolt juba läinud, otsustasime siiski anda Delfi ja Eesti Päevalehe ühendtoimetusega oma panuse ning tuua valimised, poliitikud ja noored esmavalijad üksteisele lähemale. Nimelt käivitame täna Delfi TV-s videosarja, kus needsamad 16–17-aastased noored kohtuvad Tallinna linnapea kandidaatidega, esitavad neile nooruslikke küsimusi ja annavad võimaluse noore valijaga suhestuda. Kes lahkub noorte reporterite juurest kilbiga, kes kilbil, seda näete juba videotest.

Ühtlasi on meil noortele üleskutse: see, et meie riik ja poliitikud on saamatud, ei keela meid ise tegijad olemast ja oma kodukoha parema tuleviku loomisse panust andmast. Olgem aktiivsed, viigem end valimislubadustega kurssi, hinnakem neid kriitiliselt, esitagem vajaduse korral kandidaatidele lisaküsimusi ja mingem kindlasti valima!