Ärge kartke! Eesti toodab suurepärast, ohutut ja eetilist toitu.
Eesti-suuruse riigi puhul tuleks meil rohkem hinnata seda, et saame oma toidulaua katta peaaegu täielikult vaid kodumaise toodanguga. Oma toidutootmine on väga suur väärtus ning Eesti toiduainetööstused on maailmatasemel.
Uhkusetunnet õõnestavad aga mitmed rahva seas levivad toidutootmiseteemalised müüdid, mis puudutavad peaasjalikult loomset päritolu toidu töötlemist, kuid mõjutavad samas kogu kohaliku toidutööstuse mainet.
Piimast võetakse 400 proovi päevas
Tõenäoliselt on kõige rohkem kõneainet pakkunud toorpiima kvaliteedi küsimus - kas ja kui palju seal ikkagi antibiootikume on. Reaalsuses testitakse toorpiima tööstustes igal võimalikul sammul. Näiteks on esmased laborandiülesanded täita juba farmist piima koguma mineval piimaauto autojuhil.
Lisaks piima füüsilistele omadustele keskendutakse kontrollimisel väga palju ja korduvalt ka ravimijääkide testidele, veendumaks, et tootmisesse suunatakse vaid väga puhas ja heakvaliteediline toorpiim. Ravimijääke sisaldavat toormet piimatootjad vastu ei võta ning kogu vastav piimakogus läheb utiliseerimisele.
Aga sellega kontroll veel ei lõpe, sest ka tootmisesse vastu võetud piimast valmivaid tooteid testitakse igal sammul. Nii tehakse proove ka kõigi tootmispartiide esimestele ja viimastele valmistoote pakenditele ning jälgitakse tootenäidiseid terve realiseerimisaja vältel.
Eesti siga on kõrge kvaliteediga
Rohkelt valearusaamu keerleb ka lihatööstuse ümber, millest levinum puudutab lihatoodetes sisalduvaid hormoone ja antibiootikume. Euroopa Liidu õigusaktid aga keelavad loomade ja kodulindude kasvatamisel hormoonide ning kasvustimulaatorite kasutamise. Seetõttu võib veendunult kinnitada, et sellised ained puuduvad ka Eesti loomafarmides kasvavate loomade menüüs ja meie poodides müüdavad lihatooted on ohutud. Sarnaselt piimale kontrollivad riiklikud veterinaararstid ka sealiha igas tootmisetapis.
Sarnaselt toidule peavad ka loomade pidamise tingimused vastama rangetele heaolunõuetele, mida kontrollitakse ametnike poolt tihti ja põhjalikult. Lisaks on loomadele pakutav menüü võimalikult toitainerikas, kõrge kvaliteediga ja toitev, sest kehv toitumine ning mistahes kõrvalekalded loomade toidusedelis väljenduvad kiiresti nende terviseprobleemides ning lihatoodete lõppkvaliteedis.
Lindude heaolu on tähtis
Viimane Eesti toiduainetööstust puudutav kriis oli seotud aga kohaliku linnukasvatusega, mistõttu on vajalik rõhutada, et ka linnuliha- ja munatööstus on rangelt reglementeeritud - et ei kannataks ei linnud ega toodete kvaliteet. Loomade heaolu puudutavad määrused on kehtestatud nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil ning võimalikke kõrvalekaldeid reeglitest uurivad nii veterinaar- ja toiduamet kui vajadusel ka politsei. Lisaks on kategooriliselt keelatud ka kanade nokkade lõikamine, mida paljud arvavad olevat tavapärane praktika.
Ühtlasi on ka linnukasvatuses oluline sööda küsimus, sest taimemürkidega seonduv on kogu Euroopas hetkel väga aktuaalne. Võin aga kinnitada, et kodumaiste muna- ja linnulihatootjate pakutav sööt on tõestatud hea kvaliteediga. Kogu kohalik munade ja linnuliha tootmisahel on kontrollitud, range tähelepanu all ja kohustatud olema vastavuses seatud regulatsioonidega selle kõigis etappides - kui tibust kasvab broiler, täiskasvanud kana muneb muna jm. Kodumaise munatootja Dava Foods Estonia´s toodetud munad on fiprolini vabad ja testitud Saksamaa laboris, mille kohta on ettevõttel ka sertifikaadid. Seeläbi võib seda enam olla kindel toodete heas kvaliteedis.
Eestimaine kõrgetasemeline tootmine
Tänu Eesti toiduainetööstustes kasutatavale kaasaegsele tehnoloogiale ei jää kodumaised toidutootjad mitte kuidagi alla teistele Euroopa tegijatele. Veel enam, nagu ka maaeluminister Tarmo Tamm on kinnitanud, Eesti on väga sarnane Põhjamaadele, sest meid iseloomustavad sarnased väärtused. Seejuures on siinse väikese turu eelisteks avatus ja paindlikkus tootmises, toiduainetööstuse kiire areng, suund innovaatilisusele ning orienteeritus kõrgel tasemel kvaliteedile ja toiduohutusele.
Suurtööstustele esitatavad nõuded on karmid, mis tagavad igakülgse toiduohutuse ja enamgi veel. Vähe sellest, et toidutootjate "köök" annab puhtuselt silmad ette enamustele koduköökidele, ei jää eestimaised tööstused hügieeninõuete vastavuselt alla ka operatsioonisaalile.
Sellele kõigele toetuvalt kutsun eestimaalasi üles väärtustama rohkem armastatud kodumaiste toidutoodete seljataga seisvaid tööstusi, kelle tööks on juba aastakümneid tagada, et meie kõigi toidulaud oleks jätkuvalt eestimaine. Seejuures on tootjate poolt selleks tehtavad investeeringud aja jooksul aina kasvavad.
Eesti toidutootmise turuolukord on erinevate poliitotsuste ja kriiside tõttu olnud niikuinii aina väljakutseterohkem. Kui suudame aga säilitada rahva usu ja poolehoiu kohalikku toidutööstusesse saame ka garanteerida eestimaise toidutootmise hea tuleviku ja käekäigu.
