Juhtkiri | Ja nüüd tähelepanu keskmisepalgalistele
Arvuliselt jääb uus alampalk tööandjate ja ametiühingute soovide vahele. Tööandjate keskliit soovinuks alampalga püsimist tänavusel tasemel, mis on 470 eurot. Ametiühingute keskliidu siht oli kolme aastaga 620 euroni jõuda, mis eeldanuks 2018. aastaks 500 eurost paarkümmend eurot suurema alampalga kehtestamist.
Alampalk peab tagama, et töötajateni jõuaks õiglane osa majanduses loodavat väärtust, aga olema samal ajal kooskõlas ka teiste majanduslike teguritega: keskmine palgatase, tööviljakus, tööhõive jms. Tööandjate keskliit rõhus eile lõppenud läbirääkimistel tööviljakuse aspektile. Liidu juhataja Toomas Tamsari sõnadega: „Palgakasv ei saa tulla mitte millestki, vaid ikka tööviljakuse kasvust.”
Ent tööviljakuse suurendamist ei toeta see, kui täistööajaga töötamine ei aita inimest vaesusest välja, ja 500-eurone brutopalk ju enamasti ei aita. Paljud ettevõtjad paraku ei mõtle sellele, tahtes suuresti palgaga koonerdamise kaudu konkurentsis püsida. Kuna Eestis on ametiühingud ja kollektiivlepingud vähe levinud, on alampalgal siin täita ka tööandjate kannustaja roll – juhi, korralda tööd ja müü paremini, muidu läheb su äri põhja.
Viimased viis aastat kerkis alampalk u 10% aastas ja seni pole näha olnud, et see oleks üle jõu käiv ja liiga kiire kasv. Ka laias maailmas tehtud empiirilised uuringud on näidanud, et alampalga mõõduka tõusuga ei kaasne märkimisväärset tööpuuduse laienemist, vaid see võib hoopis tööviljakust suurendada.