Jääb mulje, et riigi tasandil isegi ei mõisteta, kui palju oleme hakanud ID-kaardist sõltuma. Praegu peaks olema tegemist riikliku prioriteediga, kuid kogu vaev on jäetud ühele-kahele ametkonnale. Nende leidlikkus ei asenda riiklikku kriisiplaneerimist.

Riigi infosüsteemide amet (RIA) teatas üle­eile, et enne valimisi palju elevust põhjustanud ID-kaardi turvaauk olla sel määral lapitud, et on võimalik hakata oma kaartide tarkvara uuendama. Ühtlasi selgus, et seda tuleb teha ahvikiirusel – ligikaudu nädalaga. Nimelt avalikustasid turvaaugu paljastanud Tšehhi teadlased sel nädalal oma uurimistöö, mis teeb kurikaeltel turvaaugu kuritarvitamise senisest lihtsamaks.

Inimestel, kes on harjunud seni e-teenuseid kasutama nende sujuvuse pärast kordagi pead vaevamata, seisab nüüd ees mitu rasket kuud. Uuendamist vajavate sertifikaatidega kaarte on 800 000 ringis. Lähipäevil (ilmselt on küsimus umbes nädalas) vanad sertifikaadid suletakse. See teeks üle 100 000 uuendamise päevas.

Paraku varisesid serverid koormuse all kohe kokku ja nende jõudlust tuli piirata, nii et eile päevaks olid uuendatud ainult 25 000 kaardi sertifikaadid. Ka need, kes proovisid järgida riigi soovitusi ja endale alternatiivina mobiil-ID-d aktiveerida, seisid silmitsi veateadetega. Arstid kurtsid, et süsteemide ülekoormus ei lase oma tööd teha neilgi.

Nagu kogesime, oli meie e-purjekas valmis üksnes soodsaks pärituuleks, mitte tormideks.

Kogemus 1: me oleme liiga palju usaldanud eraettevõtjaid valdkonnas, millel põhineb olulisel määral usaldus Eesti riigi vastu tervikuna.

Kogemus 2: meie serverite võimed ei vasta kriisiolukorrale.

Kogemus 3: riik suhtub oma kodanike aega üsna ükskõikselt. Mis nali see on, et akuutsele kriisile reageeritakse niigi ülekoormatud PPA esinduste päevaseid lahtiolekuaegu ühe tunni (!) võrra pikendades?

Kogemus 4: meie IT-mehed suudavad ka sellistes oludes endiselt MacGyverit mängida.

Ent kriisireageerimiskavasid koostavalt riigilt ei ootaks MacGyveri meetodeid. See ei ole ainult ühe-kahe riigiameti rida, vaid Eesti riigi au ja väärikuse küsimus. Ometi pole siiani näha olnud, et peale ületunde tegevate IT-meeste ja juukseid katkuvate tavainimeste oleks näiteks valitsus või peaminister kriisi tõsidust isegi märganud.