Sisuliselt tunnistas Keskerakond ju seda, et tegu on ainukesega, kellele hammas peale ei hakka – kuigi see võib esmapilgul kõlada paradoksaalselt, sest jäädi ju justkui peaaegu käeulatuses olevast aseesimehe kohast ilma.

Kui midagi kahetseda, siis taas seda, et tallinlaste juhtimise juures ei ole ühtegi naist. Tunnen end sellest faktist puudutatuna. See, et Reformierakond kiisupojaks ei osutunud, on aga tegelikult hea.

Mis aga rohelistesse puutub, siis tegu on agressiivse, aga kummastava lihtsameelsusega. Ka seda valmistati ette mõnevõrra kauem, kui praegu paista lastakse.